Haigused ja seisundid

Mitraalklapi puudulikkus

ka mitraalregurgitatsioon
Insufficientia valvae mitralis (ld.k)
Mitral insufficiency (ingl.k)

Seletus
Seisund, mille põhjustab tagasivalguv verevool vasakust südamevatsakesest vasemasse kotta läbi puuduliku mitraalklapi.

Ülevaade
Mitraalklapi puudulikkuse tõttu on häiritud vere paiskamine suurde vereringesse, mistõttu südame töökoormus suureneb ja võib kujuneda südamepudulikkus. Mitraalklapi puudulikkus võib esineda pea igas vanuses, ka lastel. Haiguse sagedus on keskmiselt 5:10 000 inimese kohta.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Normaalselt liigub veri südame kokkutõmmetel vasakust kojast vasakusse vatsakesse ning sealt aordi kaudu suurde vereringesse. Vasaku koja ja vatsakese vahel asub mitraalklapp, mis normaalset vere liikumist reguleerib. Teatud haigused võivad aga kahjustada mitraalklappi, mistõttu see ei sulgu enam täielikult ning veri satub vatsakesest tagasi kotta. Tulemuseks on suure vereringe puudulikkus ehk piisavalt verd ei jõua ringesse.
Mitraalklapp võib kahjustuda südamelihase infarkti, endokardiidi või reuma, samuti kõõluskeelikute rebendi või mitraalava kaltsifitseerumise korral. Lastel on sagedasemaks põhjuseks kaasasündinud südame pärgarterite ning klappide anomaaliad, südamelihase põletik jm.

Sümptomid ehk avaldumine

Esmaseks kaebuseks on südame pekslemine (kiire pulss), kuna süda üritab suurenenud löögisagedusega kompenseerida puudulikku vereringet.
Vasakusse kotta tagasi paisatud veri koguneb ning kandub tagasi väiksesse (kopsu-) vereringesse, mistõttu tekib hingeldus ning köha. Kopsupaisu tõttu võib kujuneda äge kopsuturse.
Pidevast südame ülekoormusest tekivad südame puudulikkuse nähud.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Juba tavalisel läbivaatusel võib leida mitmeid iseloomulikke avaldusi: kiire pulss, rindkerel nähtav vasaku koja liikumine viimase laienemise ning ülekoormuse tõttu, kuulatlusel esineb toonide muutus ning kahin.
Rindkere röntgenülesvõttel on näha südame vasaku poole suurenemine.
Elektrokardiogrammil (südamefilm) ilmestuvad ülekoormusele iseloomulikud sümptomid, sageli kodade virvendusarütmia.
Ehhokardiograafial (südame ultraheliuuring) saab hinnata verevoolu iseärasusi ning klappide ja kõõluskeelikute seisundit.

Ravivõimalused

Kuna vereringe on puudulik, peab piirama füüsilist koormust.
Emboolia ärahoidmiseks soovitatakse antikoagulant- ehk hüübimist vähendavat ravi (warfarin).
Olenevalt lisanduvatest sümptomitest ning südamepuudulikkuse raskusastmest kasutatakse mitmeid erinevaid ravimeid (diureetikumid, nitraadid, digoksiin jt.).
Võimalik on ka kirurgiline ravi (klapi taastamine, asendamine).

Prognoos

Prognoos sõltub kaasuvatest haigustest ning haiguse ägedate sümptomite alluvusest ravile. Kergemalt kulgevatel juhtudel läheb haigus kroonilisse faasi, raskematel juhtudel võib juba ägedas faasis vajalikuks osutuda kirurgiline ravi. Operatsiooni risk ei ole suur.
Tüsistustena võivad tekkida endokardiit, insult, südame puudulikkus ning embooliad.

Ennetamine

Ennetamine on suunatud peamiselt mitraalklappi kahjustavate haiguste korrektsele ravile (reumaatiliste kahjustuste profülaktika, endokardiidi ning südameinfarkti ravi).

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998
Sisehaigused, 1999