Haigused ja seisundid

Meniskivigastus

Põlveliigese võruketaste vigastus
Ruptura menisci (ld.k)
Meniscus tear (ingl.k)

Milles seisneb vigastus?
Põlveliigeses liigespindade vahel on kaks kõhrelistvõruketast ehk meniskit – seesmine ja välimine. Neist välimine võruketas on mobiilsem ja tema vigastus tekib harvemini. Seesmine võruketas on liigesekapsliga tihedalt seotud ja tema vigastusi esineb sageli.
Vigastuse korral on tegemist põlveliigeses olevate võruketaste rebendiga. Tavaliselt rebeneb üks võruketastest, harvemal juhul mõlemad.

Kuidas tekib vigastus?

Põlveliigese võruketaste vigastus võib tekkida hüppel või maandumisel, põlv on vigastuse tekkemomendil painutatud.
Vigastuse käigus tekib sääreluu nihkumine reieluu suhtes ja võruketas ületab oma elastsuse piiri ning rebeneb.
Samuti võib rebend tekkida ootamatul põlveliigese pööramisel,  kui labajalg on maas.

Millised on sümptomid?

Ägedal vigastusel võib tekkida niinimetatud põlveliigese blokaad. Jalg jääb peale vigastust painutatuna põlveliigesest sundasendisse ning jalga pole võimalik põlveliigesest painutada ega sirutada.
Kroonilisel juhul jääb peale vigastust põlveliigese valulikkus, olenevalt vigastatud võrukettast kas seesmisel või välimisel pool põlve ja valulikkus põlveõndlas põlve lõpuni painutamisel .
Valu tugevneb trepist üles astumisel, laskumisel valu viitab põlvekedra kõhre kahjustusele..

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna

Võruketta vigastuse kindlakstegemisel tuleb välja selgitada kuidas vigastus tekkis ja millised kaebused jäid peale vigastust häirima.
Põlveliigese katsumisel tehakse kindlaks, kus asub valu maksimumpunkt.
Röntgenuuring on võruketta rebendi kindlaks tegemisel abistava iseloomuga, et välja lülitada muud põlveliigese haigused. Võruketast röntgenfilmil ei näe.
Viimasel ajal on võimalik kasutada magnetresonants uuringut. Sellega on võimalik diagnoosi kinnitada. Uuringu täpsus pole siiski 100%-line.

Ravivõimalused

Kui on kindlaks tehtud võruketta rebend, siis tuleb teha operatsioon, mida nimetatakse artroskoopiaks. Põlveliigesesse viiakse läbi väikese ava optiline valgusallikas ning teisest samaväiksest avast instrumendid, millega ning eemaldatakse rebenenud meniskiosa. Neid operatsioone tehakse päevakirurgilisena, mis tähendab, et patsient saab mõni tund peale operatsiooni omal jalal koju.
Põlveliigesele jääb kaks väikest 0,5 cm armi.

Taastusravi: Haavad paranevad umbes 10-12 päeva. Ravikehakultuuriga, mis seisneb reielihaste tugevdamises, alustatakse kohe järgmisest päevast -- algul lihtsamad põlve painutus-sirutusharjutused, sirge jala tõstmine; veloergomeetrile võib ronida alates 3ndast päevast, ujuma peale õmbluste eemaladamist. Soovitavad on ka ujumine ja jalgrattasõit.
Turse, ka valu korral on soovitav tarvitada vastavaid valuvastaseid preparaate. (Diklofenak, Ibuprofeen).
Kui on olnud tegemist ainult võruketta vigastusega, siis taastumine on tavaliselt täielik. Tulemus on parem, kui järgitakse korralikult ravikehakultuuri instruktori soovitusi ja võimeldakse reielihased tugevaks.
Treeninguid võib alustada uuesti siis, kui operatsioonijärgselt on kaebused taandunud, sörkjooksuga 4nädala pärast, pallimängudega 6-8 nädala pärast.umbes 2-3 kuu möödudes.

Kuidas vältida vigastust?

Vigastust ei ole alati võimalik vältida, abistav on ettevaatlikkus sportmängudel.

Millistel spordialadel vigastus tekib sagedamini?

Enam on ohustatud võruketaste rebendi tekkimiseks kõikvõimalikud pallimängude harrastajad, mille käigus võib ette tulla ootamatuid kukkumisi jooksmisel ja hüppel.

Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern