Haigused ja seisundid

Meningiit

ka ajukelmepõletik
Meningitis (lad.k.)
Meningitis (ingl.k.)

Seletus
Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel, mis kahjustab ajukelmete ja kesknärvisüsteemi funktsiooni.

Ülevaade
Meningiidile on iseloomulik äkki tekkinud kuklakangestus, peavalu, palavik, oksendamine, vaimse seisundi häire või fotofoobia. Taolised tüüpilised sümptomid võivad aga puududa alla 6-kuustel lastel ja eakatel inimestel.
Kõige sagedamini esineb viiruslikku meningiiti.
Eestis on koolilastel ja täiskasvanutel meningiidi esinemissagedus 0,2-7,3 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta. Meningiidihaigete hulgas on rohkem meessoost patsiente.
Haigus lõpeb ligikaudu 10%-l juhtudest surmaga. Teatud juhtudel võib paranenutel jääda kergeid ajukahjustuse tundemärke.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Meningiidi tekitajateks võivad olla bakterid (meningokokiline meningiit, tuberkuloosne meningiit), viirused (puukentsefaliit, HIV, tsütomegaloviirus - CMV), seened ja algloomad.
Haigustekitajad satuvad organismi:
piisknakkusena - haigustekitaja satub esmalt hingamisteede limaskestadele, kust edasi levib verega ajukelmetele tungides läbi aju kaitsebarjääri
vere kaudu - uimastisõltlastel saastunud süstlad, puugihammustus, loomahammustus, rasked organismi vastupanuvõimet langetavad haigused - HIV ja sellega kaasnevad nakkused
otsesel kontaktil - neurokirurgilised manipulatsioonid, peatraumad.

Kaasasündinud kesknärvisüsteemi arenguhäiretga lastel (vesipea, seljaaju song jne) võivad meningiiti tekitada enterobakterid, soolebakterid.
Kui haigustekitajad on sattunud ajukelmetele, kujuneb välja põletik, väga tiheda närvivarustusega ajukelmed muutuvad turseliseks, seljaajuvedelik pakseneb, häirub normaalne närviimpulsside edasikandumine.

Sümptomid ehk avaldumine

Meningiidi algus võib olla äkiline - haigusilmingud kujunevad välja 24 tunni jooksul. Paljudel juhtudel algab haigus mingi ülemiste hingamisteede infektsiooni meenutava seisundina ning meningiidile iseloomulikud ilmingud tekivad hiljem, kuid mõnikord võib see aeg olla pikenenud kuni 7 päevani.

Bakteriaalse meningiidi sümptomiteks on äkki tekkinud kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus ning teadvuse hämardumine.

Viiruslik meningiit areneb bakteriaalsest meningiidist aeglasemalt, ilmnevad peavalu, iiveldus ja oksendamine ning väsimus. Enamasti esineb ka kuklakangestus.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Vereproovist määratakse põletiku olemasolu teatud vererakkude hulga põhjal.
Verekülvi abil määratakse teatud juhtudel haigustekitaja esinemist.
Lumbaalpunktsioonil saadud liikvori ehk seljaajuvedeliku uuringuga määratakse selle valgusisaldust ja teatud juhtudel ka tõenäolise haigustekitaja esinemist.

Meningiidile sarnaseid ilminguid võib esineda ka narkootikumide üleannustamisel, trauma puhul vm.

Ravivõimalused

Bakteriaalset meningiiti ravitakse antibiootikumidega.
Viirusliku meningiidi puhul on ravi nn toetav - põletikuvastane ja vedeliku tasakaalu säilitav ravi.
Arvestades olusid ja inimese tervislikku seisundit on võimalik ka kodune ravi.

Prognoos

Meningiidiga kaasnevad sageli tüsistused, mille sagedus sõltub sümptomite kestusest enne ravi alustamist. Prognostiliselt halvad sümptomid on vaimse seisundi muutused, sagedamini agiteeritus või segasusseisund, alkoholism, samuti kaasnev pahaloomuline haigus, diabeet või kopsupõletik.
Sagedasemad tüsistused on kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, kuulmiskaotus, vestibulaarfunktsiooni häired ning epileptilised hood. Selleks, et vältida tüsistusi, on väga oluline võimalikult kiire diagnoos ja õigeaegselt alustatud ravi.

Ennetamine

Kuna meningiidi tekitajateks on erinevad bakterid, seened ja viirused, siis on haiguse ennetamisprotsessis olulisel kohal puhtus ja hügieen.