Haigused

ka ülemäärane meeleolu kõrgenemine.
Mania (lad.k)
Mania (ingl.k.)

ka bipolaarne häire (maniakaalsete ja depressiivsete episoodide vaheldumine)

Seletus
Nii mania kui bipolaarne häire on psüühikahäired, mis kuuluvad meeleoluhäirete hulka.

Ülevaade
Bipolaarse meeleoluhäire korral on tegemist nii depressioonide kui mania episoodidega. Ligi pooltel juhtudest on esimeseks episoodiks depressioon. Tüüpiline bipolaarse meeleoluhäire algusaeg on 15.-35.eluaasta. Paljud mania all kannatavad inimesed on täheldanud selle häire sessoonsust - enim esineb maniat kevadperioodil, vähem suvel  ja ainult vähesel osal inimestest on mania talviti.
Enne preaguste ravimeetodite kasutusele võtmist kestsid maniakaalsed episoodid keskmiselt 3-4 kuud, mille järel sümptomid kiiresti vähenesid ja inimene paranes. Mania avaldub sageli bipolaarse häire koosseisus.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Soodumus haigestuda bipolaarsesse meeleoluhäiresse on seotud pärilike teguritega. See, kas põhimõtteliselt on tegu vaid mõne geeni või suurema hulga geenidega, on veel selgusetu.
Maniaga kaasnevat uneaja lühenemist on peetud üheks maniakaalset seisundit säilitavaks ja süvendavaks teguriks.
Igapäevaelu stressi peetakse häiret vallandavaks riskiteguriks.
Arvatakse, et häire põhjustab närvisüsteemi talituses muutusi, mis viivad selleni, et algul stressreaktsioonina alanud häire muutub püsivaks kalduvuseks korduvatele meeleolumuutustele.

Sümptomid ehk avaldumine

Depressioonis inimene tunneb, et kõik on halvasti. Sageli bipolaarse häire korral depressioon eelneb maniale. Seega muutub nauditavaks pääsemine depressiooni koormast, meeleolu kõrgeneb ja kõrgeneb, kõik tundub võimalikuna ja maailm on kaunis, kuid kõige selle juures on maanial ka oma halb ja hävitav pahupool.
Mania varajased sümptomid on unehäired, ideede rohkus, inimene hakkab tegema kõrgelennulisi plaane, võimetus kontsentreeruda, tekib kirjutamistung, ülemäärane kõnelemistung, inimene kulutab aega mittevajalikele telefonikõnedele, tõuseb suhtlemisvalmidus, väsimatus, kerge ärrituvus, teised inimesed näivad aeglastena, liigne raharaiskamine, tõusnud on isu, inimest valdab täielik haaratus iseendast, äkilised vihasööstud, müratunnetus langeb (valju muusika kuulamine näit.).

Aspektid, mida inimesed mania juures naudivad:
Õnnetunne, ülitundlikud meeled, üleliigne energia, teravmeelsuse tunne, enesekriitikast vaba tegutsemine, eneseusaldamine, seltskondlikkus, vabadusetunne, mõtteerksus, tunne, nagu oleks võimeline tegema raskeid asju vähese pingutusega, tunne, nagu miski ei saaks ebaõnnestuda, tunne, et välimus on muutunud kütkestavaks, ideede rohkus, võimutunne, kõikide takistuste kadumise tunne, kaalulangus, tunne, et kõik armastavad teda ja tema neid.

Mania tekitab hämmingu ja kitsikuse tunde iseendale, perele, sõpradele; otsustusvõime tegelikult halveneb; inimene muutub järjekindlusetuks; tekib teisi häiriv käitumine; inimeste haavamine; kontrolli puudumine iseenda üle; hüperseksuaalsus, mis rikub suhteid ja võib ohustada inimest ennast; kerge on sellises seisundis sattuda segadusse; une puudumine; ametialase reputatsiooni kahjustumine; toetuse kadumine teiste inimeste poolt; majanduslik kriis mõõdutundetust rahakasutamisest; inimest võidakse hakata vältima, pidama veidrikuks; hiljem tuleb arusaamine, et paljud asjad said valesti tehtud mania ajal; kõikvõimalikud õnnetused, mis võivad juhtuda: autoõnnetused, alla kukkumised, vigastamised, haigused; inimene on haige, kuid ei saa aru, et ta seda on.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks:

Klassikaline mania on spetsialistile kergesti äratuntav. Raskem on diagnoosida bipolaarset häiret, mille diagnoosimine võtab sageli aega ja vajab head ülevaadet häire kulust.

Ravivõimalused

Et inimene kohaneks oma häirega, peaks ta saama piisavalt asjatundlikku informatsiooni. Häirega kohanemise seisukohalt on oluline, et inimesest kujuneks oma häire ja ravi asjatundja, kes ise vastutab oma ravi eest.
Ravis on olulised meeleolu stabiliseerivad ravimid (liitium, valproaat ja karbamasepiin). Kõigil nimetatud ravimitel on oma spetsiifilised kõrvaltoimed, mille kohta annab täpset informatsiooni ravimi väljakirjutanud raviarst.
Väga raskete maniavormide korral tuleb kõne alla ka elekterimpulssravi, kuid selle vajaduse saab määrata üksnes raviarst.
Paari- ja pereteraapia parandavad peresuhteid ja sageli ka inimese soostumust ravi võtta. Seega on ka teraapial oma oluline koht inimese ravis.

Prognoos

Üle 90% inimestest, kel on olnud üks manikaalne või bipolaarne episood, haigestuvad hiljem taas. Seega on väga oluline õpetada inimest ära tundma ja toime tulema ning käituma oma haiguse ajal õigesti. Oluline on ka teiste oluliste lähedaste mõistev suhtumine häire all kannatajasse. Iga episood on kurnav nii inimesele endale kui ka tema lähedastele ning seega on korduvate haigusepisoodidega inimestel kõrge risk pere- ja paarisuhte lagunemisele, töölepingute katkemisele, uimastiprobleemidele.
Prognoosi seisukohalt on oluline inimese soostumine raviga ja koostöö raviarstiga. Asjakohast ennetavat ravi saavatest inimestest püsib osa ravi abil haigusevaba aastakümneid, osa kannatab küll kergete, kuid harvemini korduvate episoodide all, kui ilma ravita. Kui inimene ei  mõista ravi vajadust, siis on pikaajaline prognoos üsna halb.

Ennetamine

Maniat ei ole võimalik ennetada.