Haigused

Malaria (lad. k)
Malaria (ingl. k)

Seletus
Malaaria on Plasmodiumi sugukonda kuuluva alglooma tekitatud ning sääsehammustusega ülekanduv nakkushaigus, millele on iseloomulikud palavikuhood koos külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine.

Ülevaade
Malaaria on üks levinumaid nakkushaigusi maailmas - igal aastal haigestub malaariasse 300-500 miljonit inimest. Aastas sureb malaariasse 1,5-2,5 miljonit inimest.
Umbes 40% maailma elanikkonnast elab malaariapiirkondades - Aafrikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ning Lõuna-Ameerika põhjaosas.
80% malaariajuhtumitest esineb Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Malaariat tekitab eosloomade hulka kuuluv algloom Plasmodium. Plasmodiumi liike on palju, kuid inimesel võivad malaariat tekitada 4 liiki. Neist kõige sagedasem ja ohtlikum on Plasmodium falciparum, mis õigeaegse ja tõhusa ravi puudumisel võib põhjustada raskeid komplikatsioone ja koguni surma.

Malaariatekitajate arengus on 2 peamist staadiumi: paljunemine emase sääse organismis ning inimese organismis. Sääse organismist satub malaariatekitaja sääsehammustusel inimese verre.
Minutite jooksul liiguvad parasiidid maksarakkudesse, kus toimub nende paljunemine.
Malaariatekitajad hävitavad maksarakke ning satuvad vereringesse või uutesse maksarakkudesse. See malaariastaadium võib kesta kuid või koguni aastaid.

Vereringesse sattunud parasiidid tungivad punastesse verelibledesse ehk erütrotsüütidesse ning seal jätkub nende areng.
Malaariatekitajad purustavad oma arengu käigus punavererakke ning tungivad uutesse.
Sääsehammustusega sääse organismi tagasi sattudes saavad nad jätkata paljunemist ning kogu tsükkel algab otsast peale.

Lisaks sääsehammustusele võib harvadel juhtudel malaariasse nakatuda ka vereülekandel või näiteks saastunud süstlanõelte kaudu.
Väga harva võib esineda kaasasündinud malaariat.

Sümptomid ehk avaldumine

Malaaria peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haiguspilt veel ei teki) on liigiti erinev - kõikudes 2 - 4 nädalani.
Malaaria tüüpilisem sümptom on hoogudena esinev palavik.
Haigus algab külmavärinate ja kiire palaviku tõusuga. Kõrge palavik kestab paar tundi ning sellele järgneb higistamine ja palaviku kiire langus. Palavikuhood korduvad kindla intervalliga.

Lisaks palavikule ja külmavärinatele võib esineda ka peavalu, lihasvalusid, iiveldust, oksendamist, kõhuvalusid ning kõhulahtisust.
Tekib põrna ja maksa suurenemine ning aneemia ehk kehvveresus.
Malaaria võib põhjustada ka desorientatsiooni ja teadvusehäireid kuni koomani.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Malaaria diagnoosimiseks võetakse palavikuhoo ajal sõrmeotsast vereanalüüs. Verest tehakse preparaat, mida hiljem vaadeldakse mikroskoobi all. Tulemuse saab teada juba paari tunni möödudes.

Ravivõimalused

Malaaria raviks kasutatakse malaariavastaseid ravimeid. Kõige levinum on klorokviin, mida saab rakendada kõikide malaariavormide ravis. Ravi toimub kindlate skeemide alusel.

Prognoos

Malaariasümptomite raskus sõltub tekitaja liigist. P. falciparum on inimesel malaariat põhjustavatest liikidest kõige ohtlikum ning õigeaegse ravita võib põhjustada raskeid tüsistusi või olla surmav.
Õigeaegse ravi puhul on prognoos hea.

Ennetamine

• Malaariapiirkonnas on oluline vältida sääsehammustusi.
• Malaariaprofülaktikat ravimitega tuleb teha arsti ettekirjutuse kohaselt enne reisi, reisi ajal ja pärast reisi vähemalt 4 nädala vältel.
• Ravimid vähendavad oluliselt malaariasse haigestumise riski, kuid 100%-list kaitset ei taga.
• Malaaria ennetamiseks kasutatakse klorokviini, proguaniili, meflokiini. 
• Raseduse ajal malaariasse nakatumine võib viia tõsisema haigestumiseni, lisaks põhjustada raseduse katkemise või enneaegse sünnituse. Seetõttu on malaaria ennetamine raseduse ajal eriti tähtis.
• Ka laste puhul on ennetamine tähtis, sest neil võib malaaria täiskasvanutest kiiremini areneda tõsiseks haiguseks.
• Reisi ajal või peale reisi tekkinud palaviku puhul tuleks kohe pöörduda arsti poole.