Haigused

ka Alkohoolne fetopaatia;
Fetaalalkoholisündroom
Syndroma fetale alcoholicum (ld. k.)
Fetal alcohol syndrome (ingl. k.)

Seletus
Alkohoolne fetopaatia on loote kahjustus, mis on tingitud ema rasedusaegsest alkoholi tarbimisest.

Ülevaade
Fetaalalkoholisündroom esineb 0,2%-l elusalt sündinud lastest. 25-30%-l rohkelt alkoholi tarbinud emade lastest on väikese sünnikaaluga, 70-80%-l lastest on mingi psühhomotoorne häire (vt. sümptomid).
Juba looteeas saadud kahjustust ei ole võimalik ravida.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Alkohol on sagedasim teratogeen ehk väärarenguid põhjustav aine kogu maailmas. Alkohol läbib platsenta ja kahjustab loote arenevat närvikudet.
Ohtlik on ta siis, kui seda pruugitakse raseduse ajal pidevalt koguses 300-350 ml kanget alkoholi päevas või enam.
Samas ei suudeta ka väikeste alkoholi annuste kahjustavat toimet iialgi kinnitada ega ümber lükata. Seda eeskätt seetõttu, et alkoholi tarvitamisega kaasub hulk teisi tegureid, mis võivad loote arengut kahjustada, nagu näiteks puudulik toitumine, suitsetamine jne.
Kasvupeetuse põhjuseks võib olla alkoholist tingitud maksakahjustus ja teatud kasvufaktorite hulga langus organismis.
Arvatakse, et alkohol häirib ka valgu tootrmiseks vajalike aminohapete ja teiste ainete platsentakaudset ülekannet emalt lootele, mistõttu loote kasv peetub.

Sümptomid ehk avaldumine

Sündroomi iseloomustavad kolm põhikomponenti: kasvupeetus, häired emotsionaalses ja kehalises arengus ehk psühhomotoorses arengus ning välised stigmad ehk tunnused.
Kasvupeetus on sümmeetriline ehk haarab pikkust, kehakaalu ja peaümbermõõtu.

Lapse sünnikaal on 2500-2800 g ja peaümbermõõt normaalsest väiksem, kasvupeetus kestab kogu lapseea.
Psühhomotoorsed häired on kõige tavalisemad alkoholkahjustuse tunnused. Need kujunevad välja sõltumata lapse arenemistingimustest, kujutades endast mõõdukat vaimset puuet ja koordinatsioonihäiret ehk võimetust juhtida oma käte ja jalgade tegevust.
Alkoholkahjustusega laps on rahutu, kontsentreerumisvõimetu ja kohaneb väga raskesti ühiseluga.

Välistest tunnustest esineb sellisel lapsel laiem silmavahe, lame ülahuulevagu, kitsas ülahuul, kõrge suulagi, salkus juuksed mitme ebatavaliselt paikneva pöörisega ning väikese ümbermõõduga ja külgedelt kokkusurutud laubaga koonusekujuline kolju. Lapse kasvades ilmestuvad alkoholkahjustuse ilmingud näol järjest selgemini.
Mõnikord võivad lisanduda suguelundite väärarendid, puusaliigese nihestus, südamerikked ning luude väärarendid.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kergematel juhtudel ei pruugi avalduda kogu väline sümptomaatika, vaid ainult üksikud fetaalalkoholisündroomi tunnused, mistõttu diagnoosimine võib olla raske. Mingisuguseid spetsiaalseid uuringuid teha ei ole võimalik.

Ravivõimalused

Spetsiifiline ravi puudub.
Vaimse ning kehalise arengu parandamiseks saab vähesel määral kaasa aidata lapsega pidevalt tegeledes ning teda suunates.

Prognoos

Ohtralt alkoholi tarvitanud emade lastest jäävad ligi 80 % kasvult väiksemateks.
Tõsiseim kahjustus alkohoolsest aju arenguhäirest on raske vaimne alaareng. On kindlaks tehtud, et alkoholkahjustusega lapse prognoosi ei mõjuta edasine elamine normaalsetes tingimustes, seetõttu tuleb põhirõhk panna ennetamisele.

Ennetamine

Ainus viis vältimaks kahjustusega lapse sündimist, on naiste täielik alkoholist loobumine raseduse ajal või selle harv tarvitamine.
Rasedus peab olema täieliku karskuse periood. Alkoholist peab rase naine loobuma nii nagu enne auto juhtimistki.
Ka enne rasedust rohkelt alkoholi pruukinud naisel on suur tõenäosus saada tervet last, kui ta alkoholist loobub ja ei kahjusta selle tarbimisega loote kasvavat aju. Naistele, kes ei ole suutelised alkoholi pruukimist lõpetama, saavad toeks olla A-kliinik, AA (anonüümsed alkohoolikud), psühhiaatriakliinik ning kriisiabikeskus.