Haigused

ka karvane leukoplaakia.
Leucoplacia, leucoplacia hirsuta oris (lad. k)
Leukoplakia (ingl. k)

Selgitus
Heledakatuline muutus, mis esineb tavaliselt sümmeetriliselt keele mõlemal poolel, alates keele tagumisel kolmandikul, suupõhjas ja mujal.

Ülevaade
• Sagedamini esineb vanemaealistel, nooremad on vähem ohustatud. Mehed haigestuvad sagedamini kui naised. Tavaliselt esineb leukoplaakia üle 40-aastastel meesterahvastel.
• Maligniseerumise ehk pahaloomuliseks muutumise suhtes on erütroplaakia (punasekatuline muutus) ohtlikum kui leukoplaakia. Samas võib olla viimane ka vähieelseks staadiumiks.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

• Tekkes on olulisel kohal ebasoodne välisfaktor, milleks võib olla suitsetamine, tubaka närimine, joomisharjumus.
• Leukoplaakia teket soodustab ka seeninfektsioon: kandidoos.
• Olulisel kohal on ka toitainete puudujääk dieedis. Näiteks raua puudus.
• Põhjuseks võib olla ka traumaatiline tegur:
 Lagunenud hambad;
 Teravad hambakrooni servad;
 Halvasti sobivad proteesid jne.
• Heledakatuline muutus on selgelt seotud immuunpuudulikkusega ja esineb tihti HIV-viirusega nakatunutel. Tekitavaks faktoriks peetakse Epstein-Barri viirust.
• On olukordi kui leukoplaakia tekkepõhjust ei suudeta kindlaks teha.

Sümptomid ehk avaldumine

• Kõige sagedasemateks leukoplaakia esinemiskohtadeks on:
 Suupõhi;
 Keele eesmine külgmine piirkond;
 Kurgumandlite eesmine osa;
 Pehme suulae tagumine piir;
 Igemed;
 Suuesik.
Kahjustus enamasti kaebusi ei põhjusta. Siiani peetakse leukoplaakiat täiesti ohutuks, kuna väärmoodustiste teket ei ole avastatud.
Kliinilised nähud avalduvad hästi piibu suitsetajatel, kuna tekib normaalsest suurem kuumus limaskestale.
Samuti on sümptomid hästi väljendunud tubaka närijatel, kuna tubakas on otseses kontaktis limaskestaga.
Sümptomiks on limaskesta liigne sarvestumine (paksenemine) kahjustatud piirkonnas.
HIV-infektsiooni puhul peetakse karvase leukoplaakia ilmumist prognostiliselt halvaks märgiks.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosi püstitamiseks küsitletakse kaebuste suhtes ning tehakse suuõõne läbivaatus.
Peamiselt toimub haiguse diagnoosimine kliinilise pildi järgi;
Abiks on ka koetüki histoloogiline uuring ehk biopsia, mis võimaldab kindlaks teha kahjustuskolde ehituse: esinevad sarvestumise häired.

Ravivõimalused

 Enamasti ravi pole vajalik. Teatud juhtudel kasutatakse viirusinfektsiooni vastast preparaati: atsükloviiri.
 Võib teha krüoteraapiat ehk kahjustuskoha ravi külmutamisega.
 Paikselt võib kasutada õlilahuse aplikatsioone.
 Manustada võib ka retinooli ehk A-vitamiini.

Prognoos

Kui kahjustavate tegurite mõju jääb püsima, siis võivad paljud limaskesta leukoplaakiad üle minna pahaloomulisteks kasvajateks.

Ennetamine

• Kahjulike harjumuste vältimine: suitsetamisest loobumine.
• Kroonilise trauma põhjuse eemaldamine: proteeside kohandamine, teravate hambaservade lihvimine jne.
• Tervislik toitumine.
• Nakkustest hoidumine jne.
• Kahjustuse iseloomu jälgimine:
Kuna suitsetajatel on suur risk pahaloomulise kasvaja tekkeks, peavad nad olema pideva kontrolli all ning diagnoosi kinnitamiseks tuleb võtta biopsia ehk kahjustuskoldest tükike uuringuks.

Kasutatud kirjandus
Arpo H-E., jt.: Üldarsti käsiraamat. AS Medicina, Tallinn 1999.
Bork K., Hoede N.: Diseases of the oral mucosa and the lips. 1996a.
Seedre T.: Loengukonspekt limaskestahaigustest TÜ stomatoloogia üliõpilastele. 2001a.