Haigused

ka jalgade seenhaigus
Dermatophytia pedum; Onychomycosis (lad.k)
Mycosis of the foot, athlete’s foot (ingl.k)

Seletus
Teatud liiki seente (dermatofüütide) poolt põhjustatud haigus, mis kahjustab nahka ja küüsi.

Ülevaade
Kõige levinum nahaseenhaiguse vorm üle maailma ja üks levinumaid nahahaigusi üldse. Esineb rohkem soojades ja niisketes tingimustes (sageli näiteks kaevuritel ja sportlastel). Teadaolevalt on arenenud riikides esinemissagedus 15-30%, Eestis võib-olla veelgi rohkem.

Tekkepõhjused ja-mehhanismid

Haiguse tekitajad dermatofüüdid kasvavad üksnes sarvestunud struktuurides (nahk, küüned, juuksed) ja nende pinnal.
Seene eosed võivad pikka aega säilida kingades, dušširuumide vaipades ning vannimattides.
Lisaks niisketele ja umbsetele jalanõudele soodustavad nakatumist halb hügieen,  higistamine, organismi kaitsevõime langus (vananemine, HIV nakkus), väikesed nahatraumad, suhkurtõbi, jalgade verevarustuse häired ja rohke antibiootikumide tarvitamine. 
Nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates pesemisruumides (kus on soe, niiske ning käib koos palju inimesi), harvem kodustes tingimustes. Nakatumisest kuni sümptomite avaldumiseni kulub tavaliselt küllalt pikk aeg.

Sümptomid ehk avaldumine

Haigusel on palju erinevaid avaldusvorme.
Üks tüüpiline tunnus on krooniline ketendus 3.-4. ja 4.-5. varba vahel, sest need varbad on tavaliselt rohkem omavahel kokku surutud. Varbaid laiali tõmmates on näha lõhed ja tursunud hallikas-valge nahk. Sügelus on tavaliselt minimaalne.
Teine võimalus on, et äkki (tavaliselt kevadeti või suviti seoses kuumuse ja niiskusega) tekivadtaldadele (tavaliselt pöia alla) sügelevad grupeeritud häguse või mädase sisuga villikesed, väiksemad villikesed võivad moodustada suuremaid ville ja puruneda, jättes erosioonid ja ketenduse.
Kõige tavalisem vorm on aga naha paksenemine ja ketendamine taldadel, mida vahel peetakse ekslikult ealiseks muutuseks. Selle vormi korral on tihti haigestunud ka küüned. Alguses võib olla nakatunud ainult üks küüs, hiljem haigestuvad ka teised. Küüneplaat hakkab vabast servast paksenema, muutub hallikaskollaseks ja rabedaks. Ajapikku kahjustus levib, kuni on muutunud kogu küüneplaat.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Tüüpilise haiguspildi korral ei teki jalgade seenhaiguse diagnoosimisel probleeme. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse nahalt ja küüntelt proov haigustekitajate mikroskoopiliseks uuringuks.
Ebatüüpilistel juhtudel on seenhaiguse eristamiseks psoriaasist või ekseemist vajalikud lisauuringud, näiteks proovitüki võtmine.

Ravivõimalused

Jalgade seenhaigus on täielikult ravitav. Sõltuvalt haiguspildi raskusest valitakse kas paikne (kreemid, salvid, lakid) või süsteemne (tabletid, kapslid) ravi. Nahaprotsessi ravi kestab tavaliselt 1-2 nädalat, küünte ravi 3kuud ja kauemgi.

Prognoos

Mõnikord muutub organism dermatofüütide suhtes ülitundlikuks. See avaldub seenallergiididena – nahalöövete tekkimisega säärtele, kätele või üle kogu keha. Seenhaiguse põhjustatud lõhed varbavahedes on ka heaks sissepääsukohaks mitmesugustele ohtlikele mikroobidele.
Ravimata jalgade seenhaigus on krooniline probleem, pole tähtis milline kliiniline vorm parajasti esineb. Kuna võivad esineda tüsistused, millest oli juttu eelpool, on haigust kindlasti vaja ravida.
Siiski pole haruldane haiguse kordumine mõne aja pärast peale ravi.

Ennetamine

Nakatumist on lihtne vältida, kui ühiskondlikes dušširuumides kasutada kummisandaale, peale igapäevast pesemist hoolikalt jalgu kuivatada (eriti varbavahed) ja kanda puhtaid kingi ning sokke. Ei ole mõistlik laenata teiste inimeste jalanõusid või käterätte. Vältida tuleb ka pikaajalist umbsetes jalanõudes viibimist. Esimeste haigusnähtude ilmnemisel peaks pöörduma arsti poole.

Kasutatud kirjandus
O.Braun-Falco “Dermatology” 2000