Haigused

Urethritis (lad.k.)
Urethritis (ingl.k.)

ka uretriit

Selgitus
Uretriit on mikroobide poolt põhjustatud põletik kusitis ehk ureetras.

Ülevaade
Kuna haigustekitaja mikroobi ülekanne toimub peamiselt seksuaalkontakti vahendusel, siis esineb kusitipõletik sagedamini noortel seksuaalselt aktiivsetel inimestel.
Uretriit jagatakse põletikku tekitavate mikroobide alusel gonokokiliseks ehk gonorröatekitaja poolt esile kutsutud uretriidiks ja mittegonokokiliseks ehk muude mikrooibide poolt põhjustatud uretriidiks.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Naistel on kusiti vooderdatud kogu ulatuses sinna suubuvate pisikeste näärmetega, meestel vaid teatud osades.
Need näärmed on heaks asustuskohaks mikroobidele, kust on kerge ureetrasse pääseda ning limaskesta kahjustades põletikku tekitada.
Põhilised põletiku tekitajad on gonokokk ehk gonorröa tekitaja, Chlamydia trachomatisUreaplasmaurealyticum, naistel ka herpesviirus.

Sümptomid ehk avaldumine

Iseloomulik on eritis kusitist, eriti hommikul.
Gonokokilise põletiku puhul on eritis pigem mädane, teiste bakterite poolt põhjustatud põletiku korral lihtsalt limane.
Naistel kaasneb tihti limane-mädane eritis tupest, mis viitab kaasnevale emakakaelapõletikule.
Võib esineda ka sügelustpõletavat valu urineerimisel. Kusiti võib olla punetav, katsumisel valulik.
Kuni 10 %-l meestest võib kusitipõletik olla sümptomiteta.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Lisaks küsitlusele vaevuste iseloomulst ja välissuguelundite vaatlusele, eristamaks uretriiti teistest kuseteede põletikest, on oluline uriinianalüüs.
Uriinianalüüsis viitab põletikule suur vere valgeliblede ehk leukotsüütide arv.
Kusitit vooderdavast limaskestast võetud proovi värvimisel ja uurimisel mikroskoobi all võib samuti näha palju leukotsüüte ning bakterite olemasolule viitavaid sõmeraid.
Haiguse tekitajat mikroobi saab kindlaks teha organismipoolse vastureaktsioonina tekkinud antikehade määramisega või bakteri pärilikkusaine DNA määramisega uriinist.

Ravivõimalused

Üldiste ravimeetmetena soovitatakse palju juua ning urineerida, et loputada kuseteid, pidada pausi seksuaalelus ning teostada hoolikat seksuaalhügieeni.
Bakterite vastu rakendatakse ravi antibiootikumidega, seetõttu on oluline teada milline mikroob on haiguse tekitanud.
Chlamydia ning Ureaplasma infektsiooni korral kasutatakse 7-14 päevast ravikuuri tetratsükliinide(doksütsükliin) või fluorokinoloonide, raseduse korral makroliididega (erütromütsiin).
Gonorröa tekitatud põletikku ravitakse 3. põlvkonna tsefalosporiini (tseftriaksoon)  või aminoglükosiidi(spektinomütsiin) ühekordse annusega.
Oluline on ka ravida seksuaalpartnereid!

Prognoos

Õige diagnoosi ning korraliku ravi puhul paranevad haiged täielikult. Ravimata juhtudel või ebaefektiivse ravi korral võib meestel kujuneda lisaks eesnäärmeseemnepõiekestemunandimanuse e. epididümidise põletik; naistel emakamunajuhademunasarjade põletik või väikese vaagna põletikuline haigus e. PID. Mõlematel võib lõpuks areneda võimetus saada lapsi ehk steriilsus ja liigesepõletik ehk artriit.

Ennetamine

Uretriidi vältimiseks on oluline  hoida alakeha soojas (mitte kanda märga ujumisriietust) ja korralik hügieen. Ka vahekorrajärgne urineerimine aitab vähendada bakterite hulka kuseteedes.
Nakatumise vältimiseks hoiduda juhuslikest seksuaalvahekordadest, kasutada kondoomi, ravida seksuaalpartnerit.
Vahetult peale vahekorda gonokokki kandva partneriga võib manustada ennetava doosi tetratsükliini, kuid see pole soovitatav sagedaseks kasutamiseks.

Tagasi haiguste nimekirja