.jpg)
Dermatitis contacta (lad. k.)
Contact dermatitis (ingl. k.)
Selgitus
Dermatiit tähendab kehavälistest faktoritest tingitud nahapõletikku. Kui dermatiidi põhjuseks on välisteguri otsene toime nahale, nimetatakse haigust kontaktdermatiidiks.
Ülevaade
Naistel ja meestel on naha tundlikkus ärritajate suhtes ühesugune. Naistel on lihtsalt kontaktdermatiidi esinemissagedus suurem, sest nad puutuvad potentsiaalsete ärritajatega rohkem kokku (kodutööd, kosmeetika jms).
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Eristatakse lihtsat ja allergilist kontaktdermatiiti. Lihtsa kontaktdermatiidi korral tekib põletik otseselt ärritajaga kokkupuutunud nahal. Allergilise kontaktdermatiidi korral tekivad organismis antikehad ehk vastuained ärritavale ainele. Nahalööve tekib ka nahapiirkondadesse, mis ärritajaga otseselt kokkupuutes ei olnud.
Kontaktdermatiit võib muutuda ka krooniliseks.
Lihtsa kontaktdermatiidi põhjused jaotatakse:
Nõrgad ärritajad seebid, detergendid, puhastusvahendid, vesi, kuumus, külm, UV-kiirgus, kleepplaastrid jne. nahapõletik tekib, kui seda esile kutsuv tegur toimib nahale korduvalt või korraga pikka aega;
Tugevad ärritajad kontsentreeritud happed ja alused, mõned metallid ja nende soolad (arseentrioksiid, dikromaadid), eeterlike õlide kontsentreeritud alkoholilahused (äädikaessenss) tekitavad tugeva põletiku juba esimesel kontaktil.
Tekkinud põletiku ülesandeks on eemaldada kahjustunud koed ning nahale sattunud keemilised või mürgised produktid. Ärritajatest tingitud nahapõletik tekib naha vastupanuvõime ületamisel. Lihtsa kontaktdermatiidi korral on põletiku tugevus vastavuses ärritaja tugevusega. Nahalööve tekib ärritajaga kokkupuutunud kohas. Lööve on tavaliselt kätel, sest need puutuvad kõige sagedamini kokku erinevate ärritajatega.
Allergilise kontaktdermatiidi põhjuseks on sagedamini:
kroomi-, nikli- ja koobaltiühendid
formaldehüüd
kosmeetikavahendites sisalduvad lõhnaained
kummitööstuses kasutatavad kemikaalid
kosmeetikavahendites sisalduvad lõhnaained
paikselt kasutatavad ravimid (streptotsiid, neomütsiin jt)
kreemide ja paiksete ravimite konservandid
juuksevärvides olev parafenüleendiamiin
Nikli suhtes muutub ülitundlikuks 10-20% naistest. Mõned teised ühendid muutuvad allergeenideks väga väikesel osal inimestest. Vastava eelsoodumusega isikutel kujuneb ülitundlikkus välja umbes kahe nädala jooksul (sel ajal nähtavaid nahamuutusi ei ole). Järgnev kontakt allergeeniga, ka väga väikeste koguste sattumine nahale, kutsub esile dermatiidi.
Sümptomid ehk avaldumine
Kontaktdermatiit ilmneb kohe või mõne päeva jooksul pärast kontakti kehavälise ehk eksogeense teguriga. Kontaktdermatiidi nähud varieeruvad mõõdukast ja kiiresti mõõduvast punetusest raskete keemiliste põletusteni.
Võivad tekkida:
punetus
turse
villikesed/villid
erosioonid ehk marrastused (villikeste/villide lõhkemisel)
koorikud
ketendus
sügelus
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Oluline on välja selgitada eelnev kokkupuude keemiliste ainetega ning vaadelda hoolikalt nahamuutusi/kahjustusi.
Vahel tehakse allergeeni väljaselgitamiseks nahateste (seljale või käsivarre painutuspinnale kinnitatakse kaheks ööpäevaks testplaastrid)
Ravivõimalused
Ägeda dermatiidi korral kasutatakse kaaliumpermanganaadi lahust, kummeliteed jms.
Kui nahk on kuiv ja ei leemenda, siis kasutatakse loksutussegusid, kortikosteroide sisaldavaid geele või õli-vesi kreeme Elocon, Betnovate, Celestoderm, Apulein, Cutivate jt.
Kroonilise dermatiidi korral kasutatakse paikselt kortikosteroidsalve või tõrva või salitsüülhapet sisaldavaid preparaate (Diprosalic).
Pärast dermatiidi paranemist tuleb naha elastsuse ja veesisalduse hoidmiseks regulaarselt kasutada kõrge rasvasisaldusega kreeme (Locobase rasvane kreem, Essex kreem ja salv jt.).
Allergilise dermatiidi korral kasutatakse kortikosteroide (prednisolooni, hüdrokortisoonsalvi).
Prognoos
Tavaliselt mõne nädala jooksul nahakahjustused paranevad.
Allergilise kontaktdermatiidi puhul võib tekkinud ülitundlikkus jääda püsima aastateks või kogu eluks, st inimene peaks vältima kokkupuudet varem allergiat põhjustanud ainetega.
Kontaktdermatiit võib muutuda ka krooniliseks.
Ennetamine
Dermatiidi kordumise ära hoidmiseks on tuleks vältida kokkupuudet varem dermatiiti põhjustanud ainetega.
Kasutatud kirjandus
H. Silm, S. Kaur, Dermatoloogia perearstile, 1999
