Haigused

ka pärlkasvaja
Cholesteatoma (ld. k)
Cholesteatoma (ingl. k)

Selgitus
Kolesteatoom on sarvestuvast lameepiteelist moodustuv kotike või sopp, mis kasvab keskkõrvas ja mis suurenedes hakkab kahjustama ümbritsevaid kudesid.

Ülevaade
Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus painevad kolm kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub kuulmisnärv.
Kolesteatoom paikneb keskkõrvas, ta ei ole otseselt kasvaja ja ei anna ka siirdeid ehk metastaase.
Nimetus pärlkasvaja on tulenenud sellest, et tal on kalduvus pidevalt suureneneda ja kahjustada kasvades keskkõrva ning lõpuks ka ümbritsevat luukude. 
Kolesteatoom on haigus, mis võib aastate jooksul viia väga suure kõrvakahjustuseni ja tugeva kuulmislanguseni.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Siiani pole teada täpset põhjust ja tekkemehhanismi. Kolesteatoom võib mõnikord olla kaasasündinud või tekkida näiteks kroonilise keskkõrvapõletiku tagajärjel.
Soodustada võivad ka suurenenud adenoid ninaneelus ja trauma.
Täpselt teadmata põhjustel moodustub tasku, mis on täidetud sarvestunud massiga ja mis suurenedes täidab kõrvas vaba ruumi.
Suurenedes hakkab kolesteatoom kahjustama kuulmisluukesi ja ümbritsevat luukude, võib levida ka sisekõrva ning kahjustada kuulmisnärvi.
Mõnikord tekib kolesteatoomile lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. Kõik need muutused kujunevad aastate jooksul.

Sümptomid ehk avaldumine

Haigus on pikajalise iseloomuga ja kulgeb aastaid. Kaasasündinud kolesteatoomi puhul võivad kaebused pikka aega täiesti puududa, sest kuulmise nõrkus ühes kõrvas võib jääda tähelepanuta.
Kui puudub põletik, võib ainsaks sümptomiks olla kuulmise langus haiges kõrvas.
Kui kolesteatoomile kaasneb põletik esineb pidev või hootine mädaeritus kõrvast, mäda on tavaliselt halvasti lõhnav.
Üldsümptomid nagu palavik, nõrkus, isutus tavaliselt puuduvad. Kõrvavalu ei ole iseloomulik.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vaatluse käigus vaadeldakse kõrvapeegliga kõrva.
Bakterioloogiline külv mädast on vajalik selleks, et välja selgitada, millised mikroobid seal kasvavad.
Kompuutertomograafia peast on väga täpne röntgenuuring, mis tehakse selleks, et uurida, kui ulatuslikult on kolesteatoom kõrvas levinud.
Toonaudiogramm on uuring, millega on võimalik täpselt teada saada, milline on kuulmine. Uuringu käigus pannakse uuritavale pähe kõrvaklapid ja lastakse kuulata erineva tugevuse ning kõrgusega helisid.

Ravivõimalused

Kolesteatoomi esialgne ravi  sõltub sellest, kas kõrvas on mäda või mitte.
Kui kõrvast tuleb mäda, on kõigepealt vajalik ravi antibiootikumidega. Kasutatakse nii kõrvatilku, kui ka tablette. Antibiootikum valitakse tavaliselt vastavalt sellele, milline mikroob külvis kasvab. Ravikuur kestab niikaua, kuni mädne eritis kõrvast kaob.
Vajalik on ka vatipulgaga kuulmekäigu pidev puhastamine mädast.
Kui kõrvas kasvab kolesteatoom, on alati vajalik operatiivne ravi. Seda tehakse selleks, et takistada edasisi kahjustusi. Operatsiooni käigus puhastatakse kõrv täielikult kolesteatoomist. Võimalusel taastatakse kuulmeluude ahel ja kuulmekile.

Prognoos

Kui haigus kestab mitu aastat, võib olla tagajärjeks tõsine kuulmise kahjustus ja vajalikuks võib osutuda kuulmisaparaadi kasutamine.

Ennetamine

Kuna alati pole teada täpset tekkemehhanismi ja põhjust, pole ka ennetamine võimalik. Ägeda keskkõrvapõletiku adekvaatne ravi ja ninaneelust suurenenud adenoidi eemaldamine võib mõnikord takistada kolesteatoomi teket.