Morbus Kawasaki (lad k)
Kawasaki disease (ingl k)
Selgitus
Teadmata põhjusega, kogu organismi haarav, väikeste veresoonte põletikuline haigus.
Ülevaade
Haigus esineb tavaliselt lastel vanuses kuni 4 aastat, harva vanematel kui 10 aastat. Haiguse tekkepõhjus on teadmata.
Avaldub palavikuna millega kaasub lööve, silmade ja suu põletik. Iseloomulik on käte ja labajalgade turse ja punetus. Võib tüsistuda südame veresoonte aneurüsmiga (veresoone laiend).
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Haiguse tekkepõhjust ei teata. Tekkemehhanismiks on väikeste ja keskmise suurusega veresoonte põletik.
Sümptomid ehk avaldumine
Haigus algab palavikuga mis kestab üle 5 päeva.
Tekib lööve, kaasub silmade põletik ehk konjuktiviit.
Ülemiste hingamisteede ja suu põletik (stomatiit) punetuse ja huulte haavandumisega, esineb väga punetav nn. maasikakeel.
Kätel ja labajalgadel soki ja kinda kujuline selgelt piirduv punetus ja turse. Kaela lümfisõlmed suurenevad (üle 1,5 cm), sageli ühepoolselt.
Haiguse alguses kõhuvalu, kõhulahtisus ja liigesvalu. 2-8 nädalat peale haiguse algust tekib kätele ja jalgadele naha ketendus.
Võimalik on haiguse tüsistumine südame veresoonte aneurüsmiga (laienemine) ja infarkt (südamerabandus).
Haigusest paranemine kestab aastaid.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Vereanalüüs- leukotsüütide (põletikku näitavad vererakud) hulk on suurenenud, trombotsüütide ehk vere hüübimist mõjutavavate rakkude hulk on langenud. Esineda võib aneemia ehk kehvveresus.
EKG (südamefilm)- kui kahustunud on südame verevarustus, tekivad muutused ka südamefilmis.
Ultraheliuuring südamest- vajalik selleks, et uurida võimalikku südamekahjustust.
Ravivõimalused
Immunglobuliinravi- manustatakse veenisiseselt kaitsekehi, ravi hoiab ära aneurüsmide teket.
Aspiriin- muudab vere vähem hüübivaks ja vähendab trombide teket aneurüsmides.
Kortikosteroidhormoon- vähendab veresoonte laiendite teket.
Voodirahu kuni palavikku ei ole olnud 72 tundi. Vajalik selleks, et mitte koormata südant, see vähendab aneurüsmide tekke riski.
Prognoos
Ilma ravita tekib südame veresoonte laienemine 15%, raviga 4-8%. Südame kahjustuse tõttu lõppeb haigus surmaga 0,3-2%. Südameinfarkt võib tekkida ka aastaid peale haiguse põdemist.
Üldiselt veresoone laienemised kaovad ajaga iseeneslikult, kuid jääb siiski suurem risk hilisemale ateroskleroosile ehk veresoonte lupjumisele.
Vajalik on peale haigust jääda aastateks südamearsti jälgimisele.
Ennetamine
Kuna haiguse põhjust ei teata ei ole seda võimalik ennetada.