.jpg)
Defectus cariosus, caries enameli (lad. k.)
Caries, enamel caries (ingl. k.)
Selgitus
Kaaries on hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus, mille puhul mineraalainete väljumise tagajärjel tekib hambasse auk. Protsess on pöördumatu s.t. hambakude ei tervistu iseenesest. Küll on aga võimalik karioosse protsessi algstaadiumis kaariese kulgu pidurdada ja emaili uuesti mineraliseerida, vältimaks defekti väljakujunemist.
Ülevaade
Kaaries on maailmas enamlevinud haigusi. Vähe on maid, kus üle poole inimestest on kaariesevaba hammaskonnaga.
Eestis on kaariese kahjustusi keskmisest rohkem: 60-65%-l lastest ja 83-100%-l täiskasvanuist. Kahjustuvad juba 2-3-aastaste laste hambad.
Kaariesest haaratus erineb piirkonniti: Lõuna-Eestis esineb seda 3-4 korda rohkem kui Lääne-Eestis. Selle põhjuseks peetakse piirkonniti erinevat joogivee fluorisisaldust
Hambakaariese tekkes on olulised 4 faktorit:
· süsivesikutest üleküllastatud toit;
· selle pikaajaline kontakt hamba pinnaga;
· suuõõne mikroobid, peamiselt streptokokid ja laktobatsillid
· ning hambakoe ehitus + sülje koostis ja hulk.
Eriti ohtlikud on lutsukommid, mida lapsed imevad tundide kaupa.
Sümptomid ehk avaldumine
Kaariese esinemise meeliskohad on hambavahed ja kontaktpinnad, köprudevahelised lohud ning hambakaelad.
Hammaste kontaktpinna aktiivsele dentiinikaariesele kaasnevad tihti põletikulised igemepapillid. Ka augu tekkimine emaili pinnale on seotud kahjustuse aktiivsusega. Kroonilise protsessi puhul püsib hambavaaba pind tervena.
Hambavalu iseloom sõltub kaariese sügavusest:
· Magusa poolt põhjustatud lõikav valureaktsioon – algav dentiinikaaries.
· Külma poolt põhjustatud lõikav valureaktsioon – kaaries, sügav kaaries, äsja plombeeritud hammas.
· Kuuma poolt põhjustatud lõikav valureaktsioon – sügav kaaries, algav pulbi põletik.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Kaariese levik ja kiirus sõltuvad kaariese aktiivsusest, mida hinnatakse hammaste seisukorra järgi ja bakteriaalsete testidega.
Abi on ka küsitlusest, eriti toitumise ja suuhügieeni harjumuste kohta.
Eestis tehakse röntgenpilte kaariese diagnoosimiseks veel liiga vähe. Seetõttu jäävad hambavahedest alguse saanud ja vanade täidiste all olevad (sekundaarsed) kaariesed, mida on palja silmaga raske avastada, tihti leidmata. Kuigi röntgenpiltide abil leitakse kuni 50% rohkem kaariest võrreldes tavalise suuõõne läbivaatusega, suhtutakse tänapäeval arenenud tööstusriikides röntgeni (massilisse) kasutamisse laste kaariese diagnostikas kriitiliselt. Seda seoses spetsiaalset valgust kiirgavate kiudvalgussondide kasutusele võtuga viimastel aastatel.
Uuem aeg keelab klassikalise sondi kasutamise sileda pinna ja algava kaariese diagnostikas, kuna sellega lõhutakse emaili habras pindmine kiht, kust on mineraalained kadunud. Seoses sellega ei ole võimalik kaariese edasi kulgemist pidurdada ja protsessi uuesti ümber pöörata mineraliseerumiseks.
Ravivõimalused
Algav kaaries plombeerimist ei vaja. Selle raviks kasutatakse mineraalaineid (peamiselt kaltsiumi, fluori) sisaldavaid lahuseid ja hambavagude hermeetikume. Uuringute järgi on võimalik profülaktika võtete ja hügieeniõpetusega hamba uuesti mineraliseerumine kuni 25% kontaktpindade emaili- ja 11% algfaasis olevatest dentiinikaariesekahjustustest.
Aktiivse kaariese ravi seisneb karioosse hambakoe eemaldamises ning defekti täitmises ehk plombeerimises tehismaterjalidega ja hambakrooni ning selle pindade taastamises.
