Haigused

Infertilitas (lad. k)
Infertility (ingl. k)

Seletus
Lastetuse ehk infertiilsuse all mõistetakse olukorda, kus vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel ei ole tekkinud rasedust.

Ülevaade
Arvatakse, et 15 % viljakas eas olevatest paaridest kannatab mingil eluetapil lastetuse all. Lastetus tõuseb naise eluea suurenedes ja on 20-25-aastastel umbes  6 %, 30-35-aastastel 16 % ja 40-45-aastastel 40 %. Umbes kolmandik lastetuse põhjustest on tingitud naisest, teine kolmandik mehest ja viimane kolmandik mõlemast.
Viljatuse erinevaid põhjuseid on palju ja uuringud võtavad aega. Ka erinevaid ravimeetodeid alates põletike ravimisest kunstliku viljastamiseni on palju. Kõikidest inimestest, kellel on soov ja võimalus minna ravile, saab soovitud lapse umbes 75 %.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Väidetakse, et mehe sperma ehk seemnevedeliku kvaliteet on umbes 50 aasta jooksul halvenenud poole võrra. Põhjuseks peetakse keskkonna tegureid.
Üheks lastetuse põhjuseks on  ovulatsioonihäired ehk munaraku küpsemise ja vabanemise häired munasarjast. Ovulatsioonihäireid võivad põhjustada ka rasked kroonilised haigused, endokriinsed või toitumishäired, näiteks anorexia nervosa.
Sugurakkude edasiliikumine ja viljastumine võib olla takistatud kahjustatud munajuhade tõttu. Munajuha võib olla täielikult või osaliselt sulgunud, munajuhas võib olla liiteid , mis on tekkinud  põletike tagajärjel.
Mõnikord võivad viljatuse põhjuseks olla emaka anomaaliad ehk väärarendid, mis vähendavad viljastumist, takistades embrüo kinnitumist emaka  limaskestale.
Emakakaela lima halb kvaliteet võib tuleneda hormoonide vähesest toimest või limaproduktsiooni vähenemisest emakakaelakanalis. Samuti võivad lima kvaliteeti halvendada emakakaela kroonilised põletikud. 10-30 %-l lastetuse all kannatavatest naistest esineb endometrioosi – s.o. emaka limaskesta esinemine väljaspool emakat. Munasarjade endometrioos võib takistada munaraku arenemist ja ovulatsiooni. Laialdane endometrioos väikeses vaagnas põhjustab viljatust, sest endometrioosiga kaasnevad anatoomilised muutused.

Mehepoolseid lastetuse põhjusi on samuti palju. Neist kõige sagedasemad on varikotseele ehk munandi veenilaiendid ja põletikud. Varikotseele tekib puberteedi ajal umbes 10 % poistest. Neist umbes 15 %-l langeb sigimisvõime, sest sellest tingitud vereringehäire kahjustab spermatosoidide arengut.

Sperma kvaliteedi häire väljendub spermatosoidide väheses hulgas või halvas liikumisvõimes või on nad ehituslikult defektsed.
Viimastel aastatel on sagenenud ka munandite laskumatus. Kui mõlemad munandid on jäänud laskumata, on kolmandikul meestest vaatamata ravile viljastamisvõime langenud. Kui laskumata on jäänud üks munand, tekib neljandikul meestest  mingi raskusastmega testisekahjustus.
Lastenakkus mumps võib pöördumatult kahjustada testiseid ja põhjustada isegi spermatosoidide mittetekkimist. Oluliseks viljakuse languse põhjuseks ka meeste puhul on põletik, mis kahjustab tavaliselt kogu sugusüsteemi, haarates nii kusiti, seemnejuhad, eesnäärme jne.
Ka mürgistuste ja kiirguskahjustuste tagajärjel võib tekkida olukord, kus spermatosoidide moodustumise protsess ei käivitu, näiteks alkohol ja suitsetamine kahjustavad testiseid mitme mehhanismiga.Väga ülekaalulistel meestel on naissuguhormoon östrogeeni tase kõrgem ja see või halvendada sperma kvaliteeti.
Lastetuse põhjus ei selgu tänapäeval umbes 10 %-l.

Sümptomid ehk avaldumine

Tavaliselt selgubki lastetus siis, kui peres soovitakse last, kuid aasta jooksul ilma rasestumisvastaste vahenditeta normaalset suguelu elades rasedust ei teki. Kui põletikule viitavaid kaebusi ei ole ning menstruaaltsükkel on regulaarne, ei kaasne lastetusega muid sümptomeid. 

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Lastetus on paari ühine probleem. Mehe ja naise uurimist alustatakse üheaegselt.
Selgitatakse välja üldine tervislik seisund, läbipõetud haigused, kasutatavad ravimid ning kahjulikud harjumused.
Eraldi selgitatakse välja areng puberteedieas, menstruaaltsükli iseloom, võimalikud põletikulised haigused. Mehelt küsitakse testiste laskumise,  puberteedi arengu, põletike kohta.
Võetakse analüüsid tupest ja emakakaelast põletike suhtes. Vereanalüüsidest saadakse ka info hormonaalse olukorra kohta organismis.
Uuritakse suguelundite ehitust ultraheliuuringuga, mida teostatakse tupe kaudu või kõhu pealt.
Emakaõõnt ja munajuhade läbitavust on võimalik uuridaultraheli kontrolli all kontrastainet süstides emakasse   emakakela kaudu. 
Vajadusel tehakse diagnostilist laparoskoopiat ehk "kolme augu operatsiooni" diagnoosi lõplikuks väljaselgitamiseks.

Ravivõimalused

Ravis on palju võimalusi, iga paari puhul sõltub see lastetuse põhjusest. Ovualtsioonihäirete puhul võib abi olla erinevatest hormonaalsetest ravimitest. Munajuha ja  anomaaliatega seotud probleemidega on sageli abiks kirurgia.
Erinevatel põhjustel lastetuid paare saab aidata kunstliku viljastamise erinevatel meetoditel, näiteks inseminatsiooni ehk abikaasa või doodnori seemnerakke istutades kas naise munajuhasse või  emakasse; või kasteklaasis viljastatud munaraku siirdamist emakasse.

Prognoos

Kolm aastat kestnud üritamise järel on ainult umbes 5 % paaridest tahtmatult lastetud. Uuritud ja ravi saanutest saavad soovitud lapse umbes 75 % paaridest.

Ennetamine

Lastetuse probleemi ennetamises on tähtis vältida sugulisel teel ülekantavaid haigusi, samuti õigeaegne ravi ja hea rasestumisvastaste vahendite ja pere- planeerimise alane kasvatus, samuti teadmised kahjulike eluviiside kohta.
Viljatuse ennetamiseks peavad vanemad jälgima koos perearstiga, kas poistel munandid on õigeaegselt laskunud. Ravi varases lapsepõlves lõikuse abil takistab mittelaskunud munanditest tingitud spermatosoidide küpsemise häireid.
Oluline on laste õigeaegne vaktsineerimine, eriti poistel mumpsi vastu.

Kasutatud kirjandus:
„Sünnitusabi ja günekoloogia“, 1997

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadastik 

Tagasi haiguste nimekirja