.jpg)
ka Hüpertrihhoos
Hirsutism and virilization (ingl.k)
Selgitus
Hirsutismi all mõistetakse naisel esinevat liigset karvakasvu.
Virilismiks nimetatakse hääle madaldumist, kõdisti suurenemist ning mehele iseloomulikku kehaehitust.
Ülevaade
Kergekujuline hirsutism on võrdlemisi levinud nähtus. Selle põhjuseks on tavaliselt ülemäärane androgeenide ehk meessuguhormoonide tootmine naise organismis.
Virilism on haruldane, viidates raskele haigusele.
Naise vereringes olevad meessuguhormoonid pärinevad munasarjadest ja neerupealistest. Tähtsaim meessuguhormoon ehk androgeen on testosteroon.
Meessuguhormoonid reguleerivad alalõua, põskede, alakõhu, reite, rindade ning abaluude vahel oleva karvkatte kasvu. Juuste, kulmukarvade ja ripsmete kasvu reguleerib kasvuhormoon.
Hirsutismi levinuim põhjus on androgeenide liigne tootmine munasarjades ja/või neerupealistes. Lisaks võib hirsutismi põhjustada androgeenide tarvitamine tablettidena (nn. anaboolsed steroidid, mida kasutatakse dopinguainetena spordis), harvem teatud ravimid (glükokortikoidid, tsüklosporiin).
Kuni 90%-l naistest, kellel esineb hirsutism, avastatakse polütsüstilised munasarjad, mis on liigse androgeenide tootmise põhjuseks. Samuti kaasuvad hirsutism ja virilism Cushingi haigusega.
Väga harva võib hirsutismi põhjustada munasarjakasvaja.
Neerupealiste kasvajad on hirsutismi tekitajatena haruldased.
Sümptomid ehk avaldumine
Polütsüstiliste munasarjade puhul esineb pikenenud menstruaaltsükkel, hirsutism ja viljatus. Umbes kolmandik on ülekaalulised ning kurdavad vererohkeid menstruatsioonie. Probleemiks võivad olla ka korduvad raseduse katkemised ehk abordid.
Munasarja kasvaja puhul arenevad hirsutism ja virilism välja aeglaselt ning samaaegselt muutuvad menstruatsioonid harvemaks või jäävad üldse ära.
Neerupealise kasvajad toodavad rohkesti androgeene, seetõttu on hirsutism sageli raskekujuline ning esineb tihti koos virilismiga.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Hirsutismi diagnoosimisel on esmaseks eesmärgiks välistada munasarja- ja neerupealisekasvajad ning Cushingi sündroom.
Vereanalüüsist määratakse hormoonide sisaldus.
Ultraheliuuringul otsitakse polütsüstiliste munasarjade või munasarjakasvaja olemasolu.
Neerupealise koore kasvajad tulevad esile kompuutertomograafilisel uuringul.
Ravivõimalused
Ebaregulaarset menstruatsioonitsüklit ning hirsutismi võib ravida kombineeritud rasestumisvastaste tablettidega.
Lastetusprobleemi puhul on ravi põhieesmärgiks ovulatsiooni saavutamine. Sageli õnnestub see ravimite abiga (klomifeen), kuid medikamentidele mittereageerivatel patsientidel kasutatakse laparoskoopiat (operatsioon, mille korral viiakse pisikeste nahalõigete kaudu kõhuõõnde kaamera ning instrumendid): munasarjade elektrokoagulatsioon- või laserravi.
Kehakaalu langetamine ülekaalulisuse puhul mõjub soodsalt viljakusele.
Munasarjade liigset androgeenide tootmist võib efektiivselt pärssida ravimitega.
Prognoos
Hirsutismi ravi pole just tänuväärne, sest tulemus ilmneb alles kuid hiljem ja ravimid võivad põhjustada kõrvaltoimeid.
Seetõttu tuleb kergeastmelise hirsutismi puhul kaaluda, kas tablettravi on näidustatud.
Kosmeetilised meetodid, nagu karvade epileerimine, karvu eemaldavate kreemide kasutamine võivad osutuda täiesti piisavateks.
Ennetamine
Hirsutismi ega virilismi ei ole võimalik ennetada.
