Haigused

Insufficientia respirationis (ld.k)
Respiratory failure (ingl.k)

Seletus
Hingamispuudulikkus on seisund, mis tekib seetõttu, et gaasivahetus kopsudes on ebapiisav.

Ülevaade
Hingamispuudulikkuse korral on gaasivahetus kopsudes ebapiisav ning vere hapnikusisaldus langeb ja/või süsihappegaasi sisaldus tõuseb. Hingamispuudulikkus tekib erinevate haiguste tagajärjel ja võib olla äge või krooniline.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Kopsudes toimub gaasivahetus sissehingatud õhu ja vere vahel, et varustada organismi hapnikuga ja viia välja süsihappegaasi.
Hingamispuudulikkus tekib, kui normaalne gaasivahetus häirub. Äge hingamispuudulikkus kujuneb välja kiiresti, minutite või tundide jooksul ja on eluohtlik, krooniline hingamispuudulikkus tekib pikkamööda, päevade jooksul.

Hingamispuudulikkus tekib ükskõik millist hingamissüsteemi osa haarava haiguse tagajärjel. Need võivad olla hingamisteede haigused (astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kasvajad, epiglotiit, võõrkeha aspiratsioon, tsüstiline fibroos), kopsukude haaravad haigused (kopsupõletik, kopsuturse, kopsuverejooks, õhkrind, pneumokonioos), hingamist reguleerivat kesknärvisüsteemi haaravad haigused (ajuinfarkt, kasvajad, ravimite või narkootikumide üledoos, ainevahetuse häired, traumad), hingamislihaste ja rindkere närvide haigused (müasteenia, lihasdüstroofia, Guillan-Barre sündroom) ja rindkere või kopsu traumad.

Nende haiguste tagajärjel häirub kas hapniku transport kopsu, gaasivahetus kopsude ja vere vahel, hapniku transport kudedesse või süsihappegaasi väljumine kopsude kaudu. Selle tõttu hapniku hulk veres langeb ja süsihappegaasi hulk tõuseb, see põhjustab omakorda vere elektrolüütide ning happe-leelistasakaalu häirumise ning kõikide kudede ja elundite töö häirub.

Sümptomid ehk avaldumine

Hingamispuudulikkuse korral esineb hingeldus, hingamine on sage, raske ja kasutatakse abilihaseid, nahk muutub sinakaks.
Võivad tekkida segasus, teadvushäired ja kooma.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Hingamispudulikkuse diagnoosimiseks võetakse arteriaalse vere analüüs, millest määratakse vere hapniku ja süsihappegaasi sisaldus ning vere happesus ehk pH. Lisaks tehakse erinevaid uuringuid (rindkere röntgenülesvõte, südame ultraheli ehk ehhokardiograafia, südame film ehk EKG, kopsufunktsiooni ja mahtude määramine) ja analüüse, et teada saada hingamispuudulikkuse põhjus.

Ravivõimalused

Ravi eesmärgiks on vere hapnikusisalduse taastamine ning organismi vedeliku ja elektrolüütide ning happe-leelistasakaalu taastamine ja säilitamine.
Ägeda hingamispuudulikkuse ravi toimub intensiivraviosakonnas, tehakse hapnikravi ja vajadusel kasutatakse hingamisaparaati. Väga oluline on ka põhjustava haiguse ravi.
Koonilise hingamispuudulikkuse korral võib olla vajalik kodune hapnikravi.

Prognoos

Prognoos sõltub põhjustavast haigusest. Hingamispuudulikkus on eluohtlik seisund, mille puhul ravi ei ole alati tulemuslik.

Ennetamine

Hingamispuudulikkust ei ole otseselt võimalik ennetada, sest see tekib teiste haiguste tagajärjel. Hingamispuudulikkuse tekkimist saab ära hoida seda põhjustavate haiguste ravi kaudu.