Haigused

ka Henoch-Schönleini sündroom;
Anafülaktoidne purpur;
Allergiline purpur
Purpura Henoch-Schönlein (ld. k.)
Anaphylactoid purpura (ingl. k.)

Seletus
Henoch-Schönleini purpur ehk veritähnus on peamiselt lastel esinev väikeste veresoonte tõenäoliselt immuunreaktsiooni vahendusel tekkiv põletik, mis põhjustab väikesi naha verevalumeid, soolesümptomeid, liigesepõletikku ja vahel ka neerupõletikku.

Ülevaade
Henoch-Schönleini purpur võib tekkida tavalise ülemiste hingamisteede põletiku järgselt.
Mõnikord seostatakse teket reaktsiooniga mingile ravimile. Kõige nähtavam on nahakahjustus, kuid esinevad ka siseorganite kahjustused, mis võivad olla tõsisemad.
See sündroom võib avalduda igas eas, lastel sagedamini kui täiskasvanutel, enamasti vanuses 2-8 aastat. Poistel esineb kaks korda sagedamini.
Paranemine võib võtta aega mitu kuud, tüsistusi ehk haiguse jääknähte jääb harva.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Lööbe tekkepõhjuseks on väikeste veresoonte vaskuliit ehk veresoonte põletik. Selle tekke põhjus aga on teadmata.
Arvatakse, et osadel juhtudel võib põhjuseks olla allergia ravimite suhtes.
Vaskuliidi puhul väikeste veresoonte läbilaskvus suureneb, soonest väljuvad põletiku puhul üliaktiivsed leukotsüüdid ehk valgelibled ning hulk muid aktiivseid aineid, samuti punevererakud, mis koos põhjustavad veresoonte ümbruse turse ehk paistetuse.
Nahal väljendub see lööbena, liigestel paistetuse ja valulikkuse, sooleseinal veritseva põletikuna. Samuti võib selline väikeste veresoonte põletik haarata aju ja neerusid.

Sümptomid ehk avaldumine

Henoch-Schönleini purpurit iseloomustavad nahapinnast kõrgemana tuntav veritähniline lööve, liigesepõletik, kõhuvalu ja neerupõletik.
Haiguse algus võib olla äge või avalduda mõne nädala jooksul.
Pooled lapsed kaebavad väsimust, neil esineb väike palavik.

Lööve ilmneb kõigil Henoch-Schönleini haigusega lastel. Tavaliselt haarab lööve tuharaid ja jalgu, aga võib esineda ka kätel, kehatüvel ja näol. Esialgu on lööve punetav, kuid muutub ajapikku lillakaks.
Tavaline, eriti väiksematel lastel, on ka angioödeemi ehk allergilise nahaturse esinemine peanahal, silmalaugudel, suu ümbruses, labakätel ja –jalgadel, seljal, munandikotil ja lahklihal.

Liigesepõletik esineb umbes kahel kolmandikul lastel, haarates tavaliselt põlve- ja hüppeliigesed, mis muutuvad turseliseks, hellaks ja liigutustel valusaks. Need vaevused tavaliselt kaovad mõne päevaga.

Soolesümptomid ilmnevad umbes pooltel lastel. Kõige tavalisem kaebus on teravad koolikataolised ehk hootised kõhuvalud. Võivad esineda veriokse ja veriroe. Väga harva võivad soole limaskesta turse tõttu tekkida soolesulgus või veresoonte pitsumisest sooleinfarkt ja soole mulgustumine, mis võivad kiire ravita olla eluohtlikud.

Neerupõletik tekib 25-50 % lastest, ilmneb ta verikusesusena. Harva võib neerupõletiku tüsistusena tekkida vererõhu tõus, uriini vähesus, mistõttu jääkaineid ei tooda organismist välja. Mõnedel lastel tekib paar aastat kesta võiv krooniline neeruhaigus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Lapsele tehakse vereanalüüs, millest erinevate ainete määramisel tekib ettekujutus lapse veres toimuvast põletikulisest ja allergilisest protsessist.
Uriinianalüüsi järgi selgub neerude kahjustus. Väljaheitest võidakse leida vere eritust, mis viitab ka soole haaratusele.
Kõhu sümptomite tõttu võidakse teha ka ultraheliuuring või röntgenfilm kõhust.

Ravivõimalused

Spetsiifiline ravi puudub. Kui haigus on avaldunud mõne bakteriaalse põletiku järgselt, võib vajalikuks osutuda bakterivastane ehk antibiootikumravi. Üldiselt on ravi sümptomaatiline ehk seisneb kaebuste leevendamises.
Haiguse tõsisematel juhtudel ehk kui esinevad tugevad kõhuvalud, raske neerude põletik või aju haaratus, ravitakse haigust kortikosteroidide ehk hormoonidega. Sel juhul on kindlasti vajalik haiglaravi.

Prognoos

Prognoos on tavaliselt hea ehk lapsed saavad täiesti terveks. Sagedamini ongi haigus kerge, kestes vaid mõne päeva. Tõsisem haigus kestab 4-6 nädalat ja võib mõne aasta vältel uuesti avalduda.
Eluohtlik on haigus siis, kui tegemist on tõsiste soole, neeru ja aju kahjustustega. Õigeaegse raviga on enamasti raskemad tüsistused ära hoitavad.
Neerupõletik võib krooniliseks jääda umbes 25 % Henoch-Schönleini tõbe põdenud lastest.

Ennetamine

Henoch-Schönleini purpuri ennetamine ei ole seni võimalik, kuna ei ole täpselt teada, miks ja kellel see haigus võib tekkida.