Haigused

ka lihasreuma
fibromyalgia (ld.k)
fibrositis (ingl.k)

Selgitus
Fibromüalgia on haigus, mis väljendub eelkõige lihases esineva  valuga,  millega võib kaasneda katsumisel tundlike kühmude esinemine.

Ülevaade
Tegemist on psüühilistest teguritest tingitud lihasevaluga. Esimest korda kirjeldati selliseid lihasvalusid juba 1904.aastal.
Fibromüalgiat esineb põhiliselt naistel (9 korda sagedamini), 20-50.aasta vanuses. Levik on varieeruv, umbes 1% elanikkonnast.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Tekkepõhjused on teadmata. Fibromüalgia tähendab valulikkust nii lihastes kui ka kõõlustes, sidemetes ning mujal sidekoes.
Sagedamini esineb valu nimmeosas (lumbago), kaela- ja õlavöötmes ning rindkeres (pleurodüünia).
Viirusinfektsioonid ja stress võivad kiirendada ja raskendada haiguse kulgu. Haigus esineb peamiselt naistel ning seda võivad tingida füüsiline ja vaimne stress, unepuudus, trauma, pidev külmetamine ning harvadel juhtudel ka mõni reumatoloogiline haigus.
Tänapäeval arvatakse, et fibromüalgia tekib eelkõige psühholoogiliste probleemide tõttu.

Sümptomid ehk avaldumine

Fibromüalgia avaldub eelkõige valuna. “Valu on igal pool”, on laialivalguv, peamiselt kaela- ja nimmesegmentide piirkonnas, sealhulgas õla- ja vaagnavöötmes, rinnakorvi ülaosas, küünarnuki- ja põlvepiirkonnas ning kätel.
Valulikes piirkondades võib vajutamise leida sümmeetrilisi terava valu punkte. Sümptomid on tugevamad hommikul ja suurenevad väsides, ülemäärasel pingutusel, psüühilise stressi puhul või külmetamisel. Hommikune liigeste-lihaste jäikustunne võib kesta 1-2 tundi.
Fibromüalgiat põdevatel inimestel on uni pinnapealne. Sageli kurdetakse unehäirete ja ärkamisjärgsete valude ja väsimuse üle.
Vahel on probleemiks halb meeleolu, mäluhäired, sage urineerimine, kõhuvalu, ärritatud soole sündroom ja Raynaud sündroom.

Diagnoosimine, ehk milliseid uuringuid võidaks teha ja miks

Vereanalüüsid on normis.
Diagnoosimisel lähtutakse laialdase valu olemasolust ning katsudes ilmestuvatest iseloomulikest valupunktidest.
Kuna fibromüalgia puhul orgaanilisi muutusi lihastes, kõõlustes ega luudes ei esine, põhineb diagnoosimine teiste haiguste väljalülitamisel röntgenpiltide, ultraheliuuringu või teiste lisauuringute alusel.

Ravivõimalused

Tuleb vältida igasuguseid stressolukordi, hoiduda alkoholi ja kohvi joomisest.
Soovitav on positiivne ellusuhtumine, füüsiline treening (tervisesport).
Ravimitest võib kasutada põletikuvastaseid ravimeid (valuvaigistava toime tõttu) ja lihaste relaksante (lõõgasteid).
Hästi mõjuvad kerged soojusprotseduurid ja massaž. Mõnikord on vajalik psühholoogi või psühhiaatri konsultatsioon.

Prognoos

Kui viia miinimumini lihasvalusid soodustavad või esile kutsuvad tegurid on võimalik haigushoogu ennetada. Rsikifaktoriteks loetakse stressi, alkoholi ja kohvi.

Ennetamine

Riskifaktoritest hoidumine.

Kasutatud kirjandus:
1.) Oxford textbook of rheumatology, 1998.a.
2.) Harrisons Principles of internal medicine , 1994.a.
3.) The Merc Manual of diagnosis and therapy, 16ed
4.) Reumatoloogia., R.Birkenfeldt, L.Päi, T.Haviko, 1995.a.
5.) Meditsiini sõnastik., G.Loogna et al., 1996.a.