Pheochromocytoma (lad.k)
Pheochromocytoma (ingl. k.)
Selgitus
Feokromotsütoom on harva esinev kasvaja, mis toodab katehhoolamiine — adrenaliini ja noradrenaliini. Adrenaliin ja noradrenaliin reguleerivad südame löögisagedust ja vererõhku.
Ülevaade
Feokromotsütoomi esinemissageduseks on umbes 1:400 000. See on vererõhu tõusu põhjuseks umbes 0,1%-l kõrgvererõhutõbe põdevatest inimestest.
85% feokromotsütoomidest asuvad neerupealise säsis, ülejäänud aga mujal kõhupiirkonnas.
90%-l juhtudest on kasvaja healoomuline.
Feokromotsütoom võib tekkida igas vanuses, kuid sagedamini esineb seda noortel ja keskealistel.
Kuni 10%-l esineb feokromotsütoomi perekonniti.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Kasvajaid võib olla üks, aga ka mitu. Kõige sagedamini tekib kasvaja neerupealise säsis.
2/3 feokromotsütoomidest toodavad adrenaliini ja noradrenaliini.
Pahaloomulised feokromotsütoomid toodavad lisaks ka dopamiini.
Kõik nimetatud ained reguleerivad südametegevust ja vererõhku. Adrenaliini ja noradrenaliini (dopamiini) normaalsest suurema hulga tõttu organismis on vererõhk tavaliselt kõrgenenud (hooti).
Kuni 10%-l esineb feokromotsütoomi perekonniti. Sellisel juhul on võimalik samaaegne kilpnäärmevähi esinemine.
Sümptomid ehk avaldumine
Feokromotsütoomi korral on sagedasemaks sümptomiks kõrgenenud vererõhk kõrged väärtused vaheldumisi madalatega, kusjuures osadel inimestel võib vererõhk olla kohati täiesti normaalne.
Hooti tõusva vererõhu ajal võib esineda erinevaid üldvaevusi: higistamine, südamekloppimine, käte värisemine, rindkere- ja kõhuvalu, peavalu, rahutus, iiveldus, kahvatus või nahapunetus.
Kaasneda võivad unehäired, kehakaalulangus.
Hoo võib vallandada mistahes kõhukoobast (neerupealisi) puudutav tegur, mõnikord selget vallandajat ei selgu.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Oluline on kindlaks teha pulsisagedus ja vererõhu väärtused (väärtuste kõikumised ööpäeva jooksul).
Feokromotsütoomi kahtluse korral tehakse ööpäevase uriini analüüs, määratakse metanefriini, normetanefriini. Analüüsi on kõige parem teha hoo ajal või kohe pärast seda.
Kasvaja asukoha kindlaks tegemiseks võidakse teha ultraheliuuringut, kompuutertomograafiline uuring, magnetresonantsuuring.
Ravivõimalused
Feokromotsütoomi korral on raviks kasvaja eemaldamine kirurgiliselt.
Vajadusel kasutatakse ka vererõhku alandavat ravi.
Prognoos
Operatsiooni järgselt on viie aasta elulemus 95%. Pahaloomulise feokromotsütoomi korral on see alla 50%. Kasvaja tekib uuesti alla 10% juhtudest.
Noradrenaliini ja adrenaliini tootmine tavaliselt normaliseerub pärast operatsiooni. Umbes 25%-l vererõhk operatsioonijärgselt ei normaliseeru, mistõttu nad vajavad vererõhu alandavat ravi.
Ennetamine
Kuna haiguse tekkepõhjus on teadmata, siis ei ole võimalik seda ära hoida.
Kasutatud kirjandus
Medicina, Üldarsti käsiraamat, 1999
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/000340.htm