.jpg)
Osteoarthrosis deformans (ld.k.)
Heberden - Bouchard disease (ingl. k.)
Seletus
Deformeeriv osteoartroos on krooniline lõhustav liigesehaigus, mille aluseks on kõhre esmane taandareng ja hävinemine ühes järgneva kõhrealuse verevarustuse häirega, sidekoeliste muutustega luukoes ja liigesepindu katvas kestas.
Ülevaade
Osteoartroos kuulub inimkonna vanimate haiguste hulka ja seda on leitud juba kiviaja inimeste skelettides. Osteoartroos on kõige levinum liigesehaigus.
Euroopas ja Ameerikas langeb tema arvele ligi 60-70% kõigist reumaatiliste haiguste juhtudest. 10-12% elanikkonnast põeb deormeerivat osteoartroosi, sealjuures haigestumine kasvab vanusega: 50-60.a. vanuses on haigeid 27%, üle 60.a. vanuses - 97%.
Esmane osteoartroos tekib seni terves kõhrekoes näiteks suure ülekoormuse tõttu. Teisene osteoartroos on degenariivne protsess trauma, liigespõletiku, luukärbumise, ainevahetuslike, endokriinsete (sisenõrenäärmete) või veresoonkonna häirete tagajärjel muutunud liigeskõhres, kus on muutunud kõhre füüsikalis-keemilised omadused või liigespindade terviklikkus. Esmasteks haiguse ilminguteks on suuremate liigeste valulikkus ja krudin liikumisel. Valu tekib tavaliselt liigese koormamisel ja kaob rahuolekus.
Deformeeriva osteoartroosi esmane vorm tekib täiesti terves liigeses (kõhre esmane degeneratisoon ja hävinemine ühes järgneva kõhrealuse verevarustuse häirega, sidekoeliste muutustega luukoes ja liigesepindu katvas kestas).
Sekundaarne ehk teisene osteoartroos tekib mitmesuguste liigeshaiguste tagajärjel (artriidid, traumaatilised liigeskahjustused jne.).
Deformeeriva osteoartroosi tekkes on oluline roll mehhaaniline koormus liigeskõhrele, eriti suur kehakaal, raske füüsiline töö ja üksikute liigeste püsiv ülekoormatus.
Näiteks raske füüsiline töö ja korduvad ühesugused liigutused põhjustavad õlaliigese astroosi seppadel, randmeliigese artroosi maalritel, põlveliigese artroosi jooksjatel ja korvpalluritel.
Üldiselt võib osteoartroosi vaadelda kui liigesekõhre enneaegset vananemist.
Sümptomid ehk avaldumine
Deformeeriva osteoartroosi puhul kannatavad sagedamini jalgade suured liigesed. Enamikel juhtudel algab deformeeriv osteoartroos aeglselt ja märkamatult. Tavaliselt ei osata määrata haiguse algust.
Liikumisel tekib kerge krudin ja valulikkus. Valu tekib harilikutl liigese koormamisel ning kaob rahuolekus. Valu on iseloomult tuim ja ägeneb päeva teisel poolel. Hommikuti tuntakse ennast paremini.
Esinevad nn. stardivalud liikuma hakkamisel. Haigestunud liiges moondub aeglaselt.
Ligi 43% juhtudest on tegemist puusaliigese haaratusega. Algstaadiumis esinevad puusaliigeses tuimad valud, mis võivad kiirguda kubeme ja põlve piirkonda. Valu tekib pärast käimist või trepist laskumisel.
34% juhtudest moodustab põlveliigese artroos. See vorm kulgeb kergemalt. 20% juhtudest on tegemist käelaba väikeste liigeste haaratusega. Haigestuvad sageli naised, kes on menopausis. Väikeste liigeste ümber tekivad nn. Heberden-Bouchardi sõlmekesed. Põhiliselt kaevatakse valu ja suremistunnet sõrmedes. Valulikkus suureneb pärast kokkupuudet külma veega või pärast külmetamist. Sõlmjad moodustised muutuvad punetavaks. Sageli võib tekkida turse ja punetus haige liigese piirkonnas.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Põhiline uuring millega kinnitatakse diagnoosi on röntgenoloogilsied uuringud. Tehakse haigestunud liigesest mitmes suunas ülesvõtted ja vaadatakse liigese liikuvust.
Ravivõimalused
Deformeeriva osteoartroosi ravi põhimõtted:
1.) liigesekõhre taandarenemise pidurdamine (sealhulgas riskitegurite kõrvaldamine)
2.) valude ja liigesesiseste põletike vähendamine
3.) liigese töövõime parandamine
Valude ja liigeste turse puhul on soovitav füsioteraapia. Deformeeriva osteoartroosi ravis on olulisel kohal massa ja liigeseid säästev võimlemine lihaskonna tugevdamiseks, eriti on soovitatav sanatoorne ravi.
Võib kasutada parafiiniga mähiseid. Kaugele arenenud osteoartroosi puhul teostatakse ortopeedilisi operatsioone - endoproteesimist (kunstliigeste paigaldamine).
Prognoos
Hiline haiguse avastamine ja arsti poole pöördumine vqivad viia liigesefunktsiooni tugeva häirumiseni, isegi invaliidistumiseni. Õigeaegse ravi korral on prognoos hea. Riskifaktoriteks peetakse pärilikkust, ülekaalulisust, rasket füüsilist tööd, ülekoormust, sportlasi, kes koormavad põlve ja puusaliigeseid.
Ennetamine
Riskifaktoritest hoidumine.
Kasutatud kirjandus:
1.) Oxford textbook of rheumatology, sec.ed, Vol 1, 2. Ed. By P.J.Maddison et al. 1998.a. Oxford Medical Publications.
2.) Harrisons Principles of internal medicine. 13ed. K.J.Isselbacher et al. 1994.a.
3.) The Merc Manual of diagnosis and therapy, 16ed, R.Berkow et al.
4.) Reumatoloogia., R.Birkenfeldt, L.Päi, T.Haviko, 1995.a.
5.) Meditsiini sõnastik., G.Loogna et al., 1996.a.
