.jpg)
Stenosis valvae aortae (ld.k)
Aortic stenosis (ingl.k)
Seletus
Aordi, suure südamest alguse saanud arteri, suistiku ahenemine, mis põhjustab vere liikumise takistuse suurde vereringesse.
Ülevaade
Aordi stenoos ehk ahenemine on väga raske haigus, mis ilma kirurgilise ravita võib viia surmale. Samas esineb ka selliseid haigusvorme, mis oluliselt kaebusi ei põhjusta. Haiguse sagedus on 5:10 000 inimese kohta, esinedes veidi sagedamini meestel.
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Normaalselt pumpab süda verd vasakust vatsakesest aordi kaudu suurde vereringesse. Aordi ahenemise korral ei jõua piisav hulk verd ringesse ning see tingibki haiguse avaldumise. Pikaajalisel haiguse kestmisel tekib tugevama löögijõu vajadusest südameseinte paksenemine (hüpertroofia) ning vasema vatsakese maht seetõttu väheneb.
Valdav osa aordi stenoosidest on kaasasündinud, kuigi sümptomid võivad tekkida alles täiskasvanutel. Lisaks võib haigus tekkida reumaatilise kahjustuse tõttu, hüpertroofilise kardiomüopaatia tüsistusena või ka vanadusest tingitud aordiklappide kaltsifitseerumisest ehk lubjastumisest.
Sümptomid ehk avaldumine
Aordi stenoosi puhul tuntakse nn sümptomite triaadi: minestushood, pingutusel tekkiv hingeldus ning stenokardia ehk valu rindkeres.
Minestus tekib kas südame rütmihäiretest või pingutusel tekkivast aju verevarustuse puudulikkusest, samal põhjusel võib esineda ka pearinglust.
Valu (stenokardia) on tingitud südame vähesest verevarustusest kas kaasuva veresoonte lupjumise või otsestelt aordi ahenemise tõttu.
Väikestelt arteritelt mõõdetud pulss on nõrk (madal pulsi rõhk) ning vererõhk on madal.
Pikaajalisel haiguse kestmisel kujuneb ka südame puudulikkus.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Esmasel arstlikul läbivaatusel leitakse südamel kahin, mis sageli kandub kaelale (unearteritesse). Kõige informatiivsemaks on isiku tüüpilised kaebused (minestushood, hingeldus ja valu).
Rindkere röntgenülesvõttel ning südame ultraheliuuringul leitakse kaltsifitseerunud aordiklapid ning paksenenud südameseinad.
Elektrokardiogrammil (südamefilm) ilmestuvad südame vasaku vatsakese ülekoormus ning pärgarterite puuduliku verevarustuse tunnused.
Vajalikuks võib osutuda südame kateteriseerimine, mille abil tehakse kindlaks kaasuva südame isheemiatõve olemasolu.
Ravivõimalused
Kuna aordi stenoos on kaasa sündinud, siis vahel võib diagnoos ilmneda juhuslikul läbivaatusel (asümptomaatiline stenoos). Kui kaebusi ei ole, jäävad sellised isikud vaid jälgimisele.
Kaebusi põhjustava stenoosi korral on vajalik piirata füüsilist koormust. Kui esineb juba iseloomulik sümptomite triaad, siis selgitatakse kirurgilise ravi vajadus (klappide asendamine, balloon-valvuloplastika).
Tablettravis kasutatakse peamiselt südamepuudulikkust korrigeerivaid ravimeid (diureetikumid, digoksiin jt) ning tähtsal kohal on β-blokaatorite (metoprolool, propranolool) kasutamine, et aeglustada pulssi ning seeläbi parandada südame verevarustust.
Olenevalt operatiivse ravi tüübist kasutatakse ka antikoagulantravi (warfarin), millega vähendatakse vere hüübivust ning trombembooliate tekke ohtu.
Prognoos
Kirurgilise raviga on võimalik paranemine, kuid enamasti jääb oht südame rütmihäirete tekkimiseks. Ilma kirurgilise ravita on põhisümptomite tekkimise järgselt elulemus 3-5 aastat.
Haiguse komplikatsioonidena võivad tekkida endokardiit, eluohtlikud rütmihäired ning raske südame puudulikkus.
Ennetamine
Aordi stenoosi ei saa ennetada, kuid saab ära hoida komplikatsioone ehk tüsistusi (vt ülal).
Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998
Sisehaigused, 1999
