Haigused

ka lihtakne;
vinnid
Acne vulgaris (lad.k)
Acne (ingl.k)

Seletus
Akne on krooniline rasunäärmetehaigus näol, seljal ja rinnal, mis on seotud puberteediea hormonaalsete muutustega. Seda iseloomustab vistrike esinemine nahal , rasuvoolavus (seborröa), komedoonide, põletikuliste sõlmede, mädavillide ja raskematel juhtudel ka armide teke.

Ülevaade
Kõige sagedasem krooniline nahahaigus puberteedieas (85-100%-l noorukitel) ja üks sagedasemaid nahahaigusi üldse. Haigus algab puberteediea alguses (tüdrukutel veidi varem kui poistel), kestab 5-10 aastat ning paraneb tavaliselt peale 25.eluaastat, kuid vahel püsib ka kauem. Aknet esineb poistel ja tüdrukutel võrdse sagedusega, kuid raskeid vorme (umbes 10%) on rohkem meestel. Näo haaratuse tõttu on akne suureks kosmeetiliseks probleemiks, mis tekitab noortele palju psühhosotsiaalseid raskusi. Haigus on ravitav, kuid ravi on pikaajaline.

Tekkepõhjused ja-mehhanismid 

Akne tekkes on palju põhjuseid: pärilikkus, rasueritus- ja rasunäärmete sarvestumishäired, hormonaalsed nihked, bakterid jne.

Suguhormoonide toimel suureneb rasueritus ja rasunäärmete ummistumise tulemusena tekivad rasukorgid e. komedoonid. Propionibacterium acnes’e - aknet teket soodustava bakteri vohamisel lisanduvad põletikulised sõlmed ja mädakolded.

Pärilikkus. Noorukitel, kelle vanemad põdesid noorena aknet on suurem tõenäosus haigestuda. Pärilik on ka armide teke.

Hormoonid. Enne puberteeti on rasunäärmed väikesed ja akne ei saa tekkida. Puberteedis meessuguhormoonid e. androgeenid stimuleerivad rasunäärmete kasvu ja rasueritust. Rasunäärmete rakkude lagunemisel tekib rasu, mis sisaldab erinevaid rasvhappeid. Mida rohkem rasu, seda ulatuslikum akne.

Mõlemal sool on piisavalt androgeene, et tagada peaaegu maksimaalne näärmete aktiivsus. Peaaegu kõigil aknehaigetel on rasunäärmed ja rasueritus suuremad kui normaalse nahaga inimestel.

Anaboolsetel steroididel, mida kasutatakse lihasmassi kiireks kasvatamiseks, on samuti rasueritust suurendav efekt ning see võib viia raskele “bodybuilder” aknele. Pikaajaline neerupealisehormooni (kortisooni) sisaldavate ravimite kasutamine soodustab ka akne teket. Naissuguhormoonid (östrogeenid) takistavad androgeenide sünteesi ja seega vähendavad rasu teket.

Naharakkude sarvestumishäirete tagajärjel muutub rasunäärme viimajuha ava kitsamaks. Kui lisandub rohkelt rasu, siis juhad ummistuvad ja tekivad rasukorgid e. komedoonid. Mustadest avatud komedoonidest (“blackheads”) pääseb rasu siiski teataval määral välja, kuid valgetest suletud komedoonidest (“whiteheads”) mitte, sest nende avaus on tunduvalt väiksem.

Rasunäärmete ümbrus on soodsaks kasvukeskkonnaks mikroobidele(Propionibacterium acnes, Staphylococcus epidermidis). P.acnes tekitab vabasid rasvhappeid, mis muudavad näärmeava sarvestumist ja kutsuvad ligi põletikurakke, tekitades põletikulisi sõlmekesi (paapuleid) ja mädavillikesi (pustuleid).

Karvanääpsu seina purunemine (kas pigistamise või põletiku tagajärjel) viib suuremate mädakogumike ja armide tekkele.

Lisaks soodustavad aknet suure rasvasisaldusega kosmeetika, nahalt loputamata seebijäägid ja muud ained, mis veelgi suurendavad pooride ummistumist. Samuti, higistamine, ultraviolettkiirgus, mõned ravimid, kaudselt ka stress. Naistel ägeneb akne tihti menstruatsioonieelsel perioodil seoses hormoonide muutusega.

Sümptomid ehk avaldumine 

Lööve tekib rasunäärmeterohketesse piirkondadesse – näole, rinnale, seljale.

Mittepõletikulised lööbeelemendid-

suletud komedoonid kui nahka venitada, on näha naha värvi või valkjaid sõlmekesi, vahel ka avaust, millest väljub pigistamisel nahapinnale valget pastataolist massi.

Avatud komedoonid tunneb ära tumeda otsa järgi, mis on tingitud melaniini ladestumisest, mitte halvast puhastamisest.

Põletikulised lööbeelemendid - iga komedoon võib folliikliseina kahjustumisel muutuda põletikuliseks. Selles on süüdi mehhaanilised või ärritavad faktorid. Vahel on põletikukolded sügavamad, moodustuvad erinevad urked ja kogumikud, mis sisaldavad halvalõhnalist vere, mäda ja rasu segu ning paranevad halvasti. Tihti on vajalik kirurgiline ravi.

Põletikujärgsed armid: need on jääknähud raskest aknest, mis on teataval määral paranenud. Armid võivad olla väga erinevad – tillukesed jääkirka taolised, pigmenteerunud, suured keloidarmid jne.

Akne võib jaotada kolme raskusastmesse:

Komedoonakne: domineerivad avatud ja suletud komedoonid peamiselt näol. Enamikul on seborröa. Ainult harva tekib põletik. Komedoonid ilmnevad varases puberteedis näo keskosas ümber nina ning ka otsmikul.

Põletikuline akne: domineerib põletikuline protsess, peaaegu kõigil on seborröa. Näha on nii komedoone, paapuleid kui pustuleid. Haaratud on nii nägu kui ka rind ja selg. Mõnikord komedoone pole näha või on vähe, kuna mikrokomedoonid lähevad põletikuliseks juba varases staadiumis. Sügavamad kolded võivad samuti esineda. Esineb ka armistumist.

Sõlmeline akne: see on kõige raskem vorm ja esineb rohkem meestel. Lisaks ülalmainitule esinevad mädapaised, sügavad komedoonid ja tihti väga suured armid. Rindkere ja selg on tavaliselt sama palju haaratud kui nägu; haigus võib olla isegi nii laiaulatuslik, et haarab käsi, kõhtu, tuharaid ja isegi peanahka.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks 

Haiguse diagnoosimine ei vaja lisauuringuid vaid piisab lihtsast vaatlusest.

Raskete vormide puhul kontrollitakse vereanalüüse, et selgitada organismi üldseisundit ning jälgida ravimite mõju organismile.

Ravivõimalused 

Kuigi akne enamasti paraneb ise varases täiskasvanueas, saab raviga kergendada haiguse kulgu, vähendada armistumist ja parandada patsiendi psühhosotsiaalset heaolu. Kindlasti ei ole olemas imeravimit, mis sobiks ühtviisi hästi kõigile, seepärast on ravi pikaajaline ja kannatlikkust nõudev.

Näopuhastus. Hoolimata vananenud arvamusest, ei ole akne pelgalt puhtuse probleem. Tegelikult liigne pesemine võib isegi ärritada ja kahjustada nahka. Optimaalne oleks pesemine pehme happelise seebiga (nt.pH 5,5) 1-2 korda päevas, mis võimaldab säilitada suhteliselt spetsiifilise pH ja vähendab baktereid nahal. Bakteritsiidsed seebid on kasutud, sest nende toime ei ulatu rasunäärmete viimajuhadesse. Efektiivsed on ka benzoyl peroxidi sisaldavad losjoonid või spetsiaalsed näopuhastusvedelikud. Väga rasuse naha puhul aitab alkoholi sisaldav näovesi.

Dieet. Ei ole ühtegi teaduslikku tõendit, et ükski dieet aitaks aknet paranemisele kaasa. Kui aga inimene märkab, et mingi toiduaine põhjustab ägenemist, siis peaks ta sellest hoiduma. Ainus söögiga saadav akne ägestaja on jood, seega jodeeritud söögisoola ei tohiks ülemääraselt kasutada. Igasugused ebatavalised dieedid võivad samuti sisaldada liigseid jodiide (joodisoolasid) ja neist võiks hoiduda.

Emotsionaalne seisund. Peaegu kõik akne all kannatajad vajavad sõbralikku emotsionaalset tuge. Mõned vajavad ka psühhiaatri abi. Ka stress võib akne ägenemist põhjustada.

Fototeraapia. Paljud märkavad akne paranemist suvel. Nii ultraviolettkiirgus kui ka loomulik päike on olnud akne ravis kasutusel ja neil tundub olevat põletikuvastane ja kooriv toime. Päike ka kuivatab rasust nahka ja tänu päevitusele on akneelemendid vähem silmatorkavad. Negatiivne külg on naha vananemist ja muid kahjustusi esile kutsuv toime (nt.nahakasvajad), samuti osade ravimite kasutamise (tetratsükliin, retinoidid) ajal on nahk eriti tundlik päikese suhtes ja võib tekkida tugev nahaärritus. Seega paljude teiste efektiivsemate ravimeetodite olemasolu tõttu on fototeraaapia on kaotanud oma tähtsuse.

Kosmeetika. Lööbe maskeerimine peitva kosmeetikaga on abiks enesetunde tõstmisel. Kosmeetikum peaks olema vähese rasvasisaldusega kergesti maha pestav. Pidevast värvimisest päeva jooksul võiks hoiduda, kuna korduv meikimine ja meigi eemaldamine kahjustab nahka rohkem. NB! kogu meik tuleb õhtul näolt eemaldada. Kui nahale on kantud ravimit, peaks värvimisega ootama 20-30 minutit.

Kasutusel on erinevate toimemehhanismidega ravimid, mille kasutamine on äärmiselt individuaalne ja seetõttu saab ravi määrata vaid arst.

Komedoone lahustavad vahendid.

Neil on kooriv ja rasunäärmete sarvestumist normaliseeriv, mõnedel ka mikroobide- ja põletikuvastane toime. Need ravimid soodustavad mikrokomedoonide küpsemist, tühjenemist ja väldivad uute komedoonide teket. Nad võivad nahka ärritada, põhjustada ülemäärast päikesetundlikkust ning ravi alguses isegi haiguse ägenemist.

Mikroobidevastased ravimid.Tihti tuleb märkimisväärse põletiku korral kõigepealt ravida mikroobidevastase ravimiga enne kui lisatakse komedoone lahustav vahend. Kuna bakterid eritavad põletikku põhjustavaid aineid, siis bakterite vähenedes väheneb ka põletik. Kasutusel on nii pealemääritavad kui ka tablettidena võetavad antibiootikumid.

Kasutatakse ka benzoyl peroxid´i, mis vähendab P.acnes’e hulka nahal ja rasunäärme viimajuhas, teatud määral mõjub see ka komedoone lahustavalt. Ravi antibiootikumiga peaks kestma vähemalt 6kuud, kuna lühem ravi on olulise toimeta.

Süsteemsed retinoidid.Ravimid, millel on palju toimemehhanisme: peamine on rasuerituse langetamine, vähendades rasunäärmete suurust ja pärssides nende talitust. Samuti sarvestumist vähendades avab ummistunud rasunäärmete viimajuhad – komedoonid kaovad. Lõpuks mikroobide kasvuks sobiliku keskkonna vähenedes alaneb põletik ja bakterite hulk rasunäärmetes. Neil on ka palju kõrvaltoimeid - tekib naha, huulte ja silmade kuivus, eriti tekivad probleemid kontaktläätsede kandjatel. Mõnikord esinevad kaebused ka kaebused kuse-, suguteede- ja soolte limaskestade haaratusest. Kerged maksatalituse muutused taanduvad peale ravi. Tõsisem on rasvade ainevahetuse taseme muutumine. Halveneda võib nägemine pimeduses. Halvim kõrvaltoime on oht loote väärarenguteks, seega ravim on vastunäidustatud rasedatele ja naistele, kes võivad rasestuda. Enne ravi tuleb teha rasedustest ja vältida rasedust 1kuu enne ravi, ravi ajal ja 1kuu peale ravi.

Hormoonravi. Kasutatakse antiandrogeene, et vähendada androgeenide toimet rasunäärmetele. See ravi on eelkõige näidustatud naistele, kellel on raske akne ja kes samal ajal soovivad vältida rasedust.

Kirurgiline ravi. Seda kasutatakse vahel väga suurte põletikukollete avamiseks ja suurte inetute armide korrigeerimiseks.

Komedoone ega ka põletikulisi akneelemente ei tasu pigistada, sest see aeglustab paranemist ja võib põhjustada armistumist.

Prognoos  

Nagu ülal mainitud, on haiguse kulg pikk ja piinav. Probleemide tõttu töö leidmisel ja eakaaslastega suhtlemisel on haigus olnud isegi suitsiidide põhjuseks noortel. Enamasti akne taandub 20-30 eluaasta vahel, kuid armid jäävad püsima ka peale haiguse paranemist.

Ennetamine 

Haigust otseselt ennetada ega vältida pole võimalik, kuid regulaarse näohooldusega, mõnede soodustavate faktorite (higistamine, rasvane kosmeetika, pigistamine) vältimisega ja õigeaegse adekvaatse raviga on võimalik oluliselt haiguse raskusastet vähendada ja seega vähendada võimalike armide teket.