Haigused

ka epiduraalne hematoom;
subduraalne hematoom;
ajutrauma
Haematoma intracranialis (haematoma epidurale et haematoma subdurale) (ld.k)
Intracranial traumatic hematomas (epidural hematoma and subdural hematoma) (ingl.k)

Seletus
Aju traumaatilised hematoomid on peatrauma tagajärjel tekkivad verekogumikud ajukestade vahel.

Ülevaade
Aju kestade vahele tekkinud hematoomid võivad põhjustada koljusisese rõhu ohtlikku tõusu, mis ilma kiire arstiabita võib viia surmale. Nii nagu kõiki traumasid, esineb ka aju traumaatilisi hematoome rohkem meestel.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Lisaks sellele, et aju paikneb kaitsvas koljuõõnes, on ta kaetud 3 kestaga: Välimine ehk kõvakest, keskmine ehk ämblikvõrkkest ning sisemine (vahetult aju kattev) ehk soonkest.
Löögi, põrutuse vms tagajärjel liigub aju kinnises koljuõõnes kiirendatult edasi-tagasi ning põrkub vastu koljuseina. Rebenevad ajukestad ja veresooned ning nende kestade vahele tekivad verevalandused, moodustub verekogumik ehk hematoom.

Tavapärase pea liikumise korral kaitseb aju põrutuse eest ajuvedelik ehk liikvor, kuid suure jõu korral sellest ei piisa.
Kuna aju paikneb suletud ruumis, siis on hematoom oma suure mahu tõttu takistuseks aju normaalsele töötamisele. Haiguse ilmingud avalduvadki tingituna hematoomi survest ajule.

Sümptomid ehk avaldumine

Koljusisese hematoomiga haiged on raskes seisundis ning vajavad viivitamatult arstiabi.
Tavaliselt kaotab inimene teadvuse, kuna ruumi nõudev verekogum surub ajule ning võib põhjustada ajuturse. Sellest tulenevalt on haige koomas, pupillid ei reageeri valgusele (või reagrreivad loiult) ning tekivad hingamishäired. 
Inimese elu päästmiseks tuleb hematoom võimalikult kiiresti eemaldada.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Teadvuseta või teadvushäiretega inimese puhul hinnatakse mitmeid näitajaid, mis aitavad selgitada, kas tegemist võib olla traumaga või näiteks mürgistusega.
Vaadatakse, kas ja kuidas inimene hingab, reageerib kõnele, puudutustele, hinnatakse silmade reaktsiooni valgusele ja väliseid trauma tundemärke.
Alati teostatakse võimalikult kiiresti kompuutertomograafiline uuring, et täpsustada diagnoosi. 
Sellest uuringust tavaliselt piisab, lisaks teostatakse mitmeid raskes seisundis haigele olulisi vereanalüüse jms.

Ravivõimalused

Ajusisesed hematoomid nõuavad peaaegu alati kirurgilist eemaldamist. Kohe diagnoosi püstitamise järgselt teostatakse operatsioon, mille käigus avatakse kolju ning eemaldatakse ohtlik verekogum.
Operatsiooni järgselt haige seisund paraneb oluliselt, kuid tervenemiseks kulub pikk aeg.

Prognoos

Kui koljusisese hematoomiga haige saab kiiresti arstiabi, ei ole prognoos halb. Prognoosi määrabki peamiselt aeg, mis trauma ja operatsioon vahele jääb: mida pikem on see periood, seda suurem tõenäosus on jääkkahjustuste tekkimiseks.
Sagedane on peavalude ning mälukaotuse püsimine trauma järgselt. Lisaks võib avalduda langetõbi ehk epilepsia. Ajutraumaga haige lõplikku paranemisastet saab hinnata alles paar aastat peale traumat.

Ennetamine

Ajutraumade ärahoidmiseks on raske soovitusi anda. Kuna epiduraalne hematoom on sage ka laste hulgas, on oluline õpetada lapsi õigesti liiklema, et vältida autoõnnetusi. Samuti tuleb jalg- või mootorrattaga sõites kanda kiivrit ning autos kinnitada turvavöö.
Siiski ei ole alati võimalik ajutraumat vältida (näiteks vägivaldselt tekitatud verevalandused).