.jpg)
Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas ellu viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (HBSC) selgus, et 17% õpilastest esineb arvutimängusõltuvuse sümptomeid, sealjuures saab seda öelda iga viienda poisi kohta.
Arvutid ja nutiseadmed ning laialdaselt leviv internet on muutunud enamikule inimestest kättesaadavaks ja lahutamatuks osaks elust. Interneti kaudu toimib nii töötamine kui ka õppimine, meelelahutus ja suhtlemine, koroonapandeemia hoogustas seda veelgi. Liigne ekraaniaeg võib aga mõjuda noorte tervisele ja heaolule negatiivselt.
Telerit vaatavad tänapäeva noored üsna vähe, peamiselt vaadatakse videoid internetist ja saateid ning filme voogedastusplatvormidelt. Poisid on aktiivsemad arvutimängude mängijad – 77% poistest ja 41% tüdrukutest mängivad vähemalt kaks tundi päevas ning 13-aastastest poistest suisa 81%. Tüdrukud veedavad sagedamini aega sotsiaalmeedias – 63% tüdrukutest ja 47% poistest on vähemalt kaks tundi päevas sotsiaalvõrgustikes ning vanusega sotsiaalmeedia kasutamine kasvab.
Arvutimängusõltuvuse sümptomeid esineb rohkem poiste kui tüdrukute hulgas (21% vs 13%), kuid tüdrukute seas on see näitaja võrreldes 2018. aastaga kahekordistunud. 10% võrra on suurenenud nende õpilaste osatähtsus, kes leiavad, et oma mõtetest ja tunnetest on kergem rääkida internetis kui silmast silma. Sotsiaalmeediasõltuvuse sümptomeid esineb 10% tüdrukutest ja 7% poistest. Eriti haavatavad on sotsiaalmeediasõltuvuse osas 13-aastased tüdrukud.
Digitehnoloogia kasutamine ei põhjusta otseselt vaimse tervise probleeme – selle mõju sõltub eelkõige kasutajast, kasutusviisist ja -olukorrast. Siiski võib pikka aega ekraani taga olemine mõjutada õpilase tervist ja heaolu. Näiteks on HBSC-uuringu andmed näidanud, et igapäevaselt arvutimänge mänginute seas on rohkem ülekaalulisi sh rasvunuid, nende kooli edukus on keskmine või alla keskmise ning muredest rääkimine vanematega on raske. Lisaks on uuringutest leitud tõendeid selle kohta, et arvutimängude häire suurendab agressiivset käitumist ja üksindustunnet ning see võib kahjustada noorukite sotsiaalset hakkamasaamist.
TAI teadur Leila Oja selgitab: „Liigse ekraaniaja võimalikke negatiivseid mõjusid näitavad ka Eesti kooliõpilaste seas ellu viidud HBSC uuringu andmete kõrvutamine taustaandmetega. Elektroonilist meediat kaks ja rohkem tundi päevas suhtlemiseks kasutavad õpilased hindavad sagedamini oma tervist ja eluga rahulolu halvemaks. Nad tunnevad sagedamini ema või isaga muredest rääkimisel raskusi, neile meeldib vähem koolis käia, nad magavad sagedamini alla soovitusliku uneaja ja nende õpitulemused on nõrgemad. Sagedamini esineb nende hulgas uimastite tarvitamist ja vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode.“
Pikem ekraani taga veedetud aeg seostub ka liigse kehakaaluga ja vähesema kehalise aktiivsusega. Nende noorte hulgas, kes veedavad päevas ekraani taga kolm tundi või enam, oli HBSC uuringu andmetel liigse kehakaaluga noori 5% võrra rohkem kui nende seas, kes märkisid, et teevad seda kaks tundi ja vähem (21% vs 16%).
