Artiklid

Aidsi haigestumine kahekordistus ühe aastaga

esmaspäev, 27 veebruar
Autor: Postimees
Allikas: www.hiv.ee

Sajandivahetusel alguse saanud HIV-epideemia on Eestis jõudnud uude faasi: kuna paljud HI-viiruse saanud inimesed pole oma nakatumisest teadlikud, on nad jäänud ravita ning neil areneb välja aids.

«HIV-epideemia algusest Eestis on möödunud 16 aastat ja seetõttu on paratamatu, et aidsi staadiumini jõudnud patsientide hulk hakkab kasvama,» ütles Ida-Viru keskhaigla nakkushaiguste vanemarst Jelena Šmidt. Kui 2015. aastal registreeriti 19 uut aidsijuhtumit, siis eelmisel aastal oli neid juba 41.

Arsti sõnul on aidsihaigeid kahte tüüpi. «Esiteks inimesed, kes nakatusid aastate eest, aga kes ei teadnud ega osanud oletadagi, et nad on HI-viirusega nakatunud,» rääkis Šmidt. Üldjuhul on tegu tavaliste inimestega, kes käivad tööl ega tarvita narkootikume. «Kui nad lõpuks meie juurde jõuavad, oleme sunnitud tõdema, et HI-viirus on jõudnud juba aidsi staadiumini.»

Mõni patsient on olnud teadlik HI-viirusega nakatumisest, aga pole arsti poole pöördunud stigmatiseerimise kartuses.

«Stigma on tänaseni probleemiks – inimesed lihtsalt kardavad nende haiguse avalikuks tulemist,» lausus Šmidt.

Ta pani inimestele südamele, et kindlasti mindaks end testima, sest mida varem nakatumisest teada saadakse, seda lihtsam on arsti sõnul hilisemate terviseprobleemidega toime tulla.

Teise tüüpilise patsientide rühma moodustavad narkosõltlased, kellel on meediku sõnul väga raske järjepideva raviga toime tulla. «Nad katkestavad ravi ja hakkavad taas narkootikume tarbima. Seetõttu on nende puhul väga keeruline häid ravitulemusi saavutada ning HIV jõuab kiiremini aidsi staadiumini,» tõdes tohter.

HIVi nakatunud ja aidsi haigestunud 2016. / Graafika: Alari Paluots

2017. aasta jaanuaris diagnoositi aids kahel inimesel, HI-viirus 40 inimesel.

Ravi kõigile tasuta

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku juhataja Kai Zilmeri sõnul on kõikidele HIV-positiivsetele inimestele tagatud tasuta ravi. HIV-infektsiooni ravimite korralik võtmine väldib aidsi haigestumist.

«Kahjuks on meil patsiente, kes ravimeid korralikult ei võta või ravi katkestavad, mistõttu ka aidsi juhtude arv ei lange soovitud tempos,» sõnas Zilmer. Ta lisas, et aidsijuhtude arvu aitab vähendada ka inimeste aktiivne testimine HIV-infektsiooni suhtes. «Ainult oma haigusest teadlik olles saab seda ka õigel ajal ravida,» toonitas Zilmer.

Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialisti Kristi Rüütli sõnul ei saa öelda, et Eestis oleks aidsi haigestumine kuidagi suurem probleem kui mujal maailmas. «Sealhulgas rikastes riikides, kus raviga kaetus on paremgi kui meil,» lisas Rüütel. Tema hinnangul on aidsijuhte Eestis suhteliselt vähe. «Ligi viis protsenti HIVi juhtudest läbi aastate, kusjuures aidsi võib jääda ka mitu korda,» lisas ta.

Rüütli hinnangul on aidsist rääkimine tänapäeval tegelikult aegunud teema. «Varem, kui korralikku HIVi-ravi ei olnud, jõudis inimene aidsi staadiumisse ja sageli enam ei tervenenudki,» selgitas ta. Tänapäeval võidakse küll aidsi jääda, kuid aidsi diagnoosi põhjustanud haigus ravitakse välja ja inimene on taas terve.

«Tasub meeles pidada, et aids ei ole iseseisev haigus, vaid terve rida haigusi, mida inimene põeb HIVi tõttu nõrgenenud immuunsüsteemi pärast,» rääkis Rüütel. Eestis on üks sagedasemaid aidsi defineerivaid haigusi tuberkuloos.

Diagnoos liiga hilja

Vanemspetsialisti sõnul võib hoolimata ravist siiski mõni HIVi nakatunu aidsi jääda, kõik sõltub ravisoostumusest ja kaasuvatest haigustest, aga ka elustiilist. «Lisaks diagnoositakse meil HIV sageli hilja – inimesed on juba aastaid olnud HIVi nakatunud ja immuunsüsteem nõrgenenud, siis võib ka kergemini nn aidsi jääda,» rääkis Rüütel. Näiteks aastatel 2010–2014 oli neli protsenti uusi HIVi juhte sellised, kus inimesele sai kohe panna ka aidsi diagnoosi.

Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri sõnul on olnud juhtumeid, kus inimene pole viirusekandlusest teadlik ja kuuleb HIVist esimest korda alles siis, kui mingi haiguse varjus tuleb välja, et tegelikult põeb ta juba aidsi.

«Isegi kui HIV-ravi on ette nähtud riigi kulul, ei ilmu kõik nakatunud ravile või ei tee ravi korrapäraselt, mis võib jällegi lõppeda aidsi haigestumisega,» sõnas Saluri. «Kõik on inimesed, kõik on erinevad, kõigil, kellel on HIV, on teoreetiline võimalus, et HIV-nakkus areneb edasi aidsiks.»

HIV-epideemia algas Eestis 2000. aastal, kui uute juhtude arv kasvas järsult. Enamik uutest juhtudest registreeriti toona Ida-Virumaal (92 protsenti), aga märkimisväärselt suurenes nakatumine ka Tallinnas. Alates 2002. aastast on uute HIVi juhtude avastamine langenud nii meeste kui ka naiste seas.

Kui epideemia alguses levis HIV narkomaanide seas, siis eelmisel aastal tehtud uute diagnoositud HIVi juhtude analüüs näitab, et oluliselt on kasvanud nakkuse heteroseksuaalne levik, samuti diagnoosi saanute keskmine vanus nii meeste kui ka naiste seas. Üldiselt on viiruse levik Eestis stabiliseerunud, kuid püsib jätkuvalt kõrgel tasemel.

MIS ON HIV?

  • HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad.

  • HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja aids. Aids ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. Aids ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest aidsi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega.

  • HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. HIVi nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida.

Allikas: www.hiv.ee

 

Sinakasmustad sünnimärgid tuleks lasta üle kontrollida

15:27 18.09.2017

Ülemäärane päevitamine on kaasa toonud nahavähi sagenemise. Mida sünnimärkide puhul tähele panna, räägib nahaarst Külli Paasik.

KÜSI ARSTILT

Oma küsimuse arstile võid esitada meie portaalis anonüümselt!

Teie küsimustele vastavad seksuoloog-psühhiaater (dr. Imre Rammul) ja perearstid.

Soovi korral registreeri end vastuvõtule OÜ Arstlik Perenõuandla (Dr. Imre Rammul)

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?