Artiklid

Muudatused laste vaktsineerimises

teisipäev, 14 veebruar
Allikas: Postimees

Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastusringile immuniseerimiskava määruse eelnõu, millega lükkub edasi laste vaktsineerimine B-hepatiidi vastu ja hakatakse tütarlapsi vaktsineerima inimese papilloomviiruse vastu. Uue immuniseerimiskavaga võetakse kasutusele uus väikelaste liitvaktsiin, millega saab samaaegselt vaktsineerida kuue haiguse vastu: difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatustõbi, B-tüübi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit.

Praegu kehtiva korra järgi vaktsineeritakse vastsündinuid B-hepatiidi vastu esimesel elupäeval. Vaktsiini teise annuse saab laps ühe- ja kolmanda kuuekuusena. Uue, 2018. aasta 1. jaanuaril jõustuva kava järgi toimub B-viirushepatiidi universaalne vaktsineerimine esmalt lapse kolmandal elukuul, siis nelja ja poole ning kuue kuu vanuselt. Täiendava vaktsiiniannuse saab laps kaheaastaselt.

Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse väikelaste hilisemat B-viirushepatiidi vastast vaktsineerimist haiguse muutunud epidemioloogilise olukorraga. Eestis on viimastel aastatel B-hepatiiti haigestunud tunduvalt vähem inimesi kui 12 aasta eest. 2002. aastal, enne kui alustati B-hepatiidi vastu vaktsineerimist riikliku immuniseerimiskava käigus, haigestus B-hepatiiti keskmiselt 17,9 inimest 100 000st. Pärast seda on B-hepatiiti haigestumine kiiresti vähenenud.

Ägeda B-viirushepatiidi juhtumeid on alates 2010. aastast registreeritud alla kahe juhu 100 000 inimese kohta aastas ning alates 2012. aastast alla ühe juhu 100 000 inimese kohta aastas. 2014. aastal oli haigestumus ägedasse B-hepatiiti 0,6 juhtu 100 000 inimese kohta. Kokku registreeriti 2014. aastal registreeriti kaheksa haigusjuhtu, millest kuue isiku vanus oli 20–39 aastat ning ühe isiku vanus alla 20 aasta. Kroonilise viirushepatiidi juhtusid on 2005.–2014. aastal registreeritud alla 3,5 juhu 100 000 inimese kohta aastas. Valdavalt on tegemist üle 30-aastaste inimestega.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Martin Kadai sõnul vähendab oluliselt paranenud B-viirushepatiidi haigestumuse olukord ka vastsündinute riski emalt B-viirushepatiidi ülekandumiseks või nakkuse saamiseks juhusliku kontakti teel. «B-viirushepatiiti nakatumisel lapseeas on oluliselt suurem oht haiguse krooniliseks kuluks võrreldes täiskasvanuna nakatumisega. Kui laps saab nakkuse sünni ajal, tekib krooniline maksakahjustus peaaegu kõigil haigestunutel, kui aga laps nakatub väikelapseeas, siis 25– 50 protsendil. Seetõttu alustatakse B-hepatiidi vastast vaktsineerimist varases lapseeas,» selgitas Kadai.

2018. aastast jätkatakse üksnes riskirühma kuuluvate laste vaktsineerimist B-viirushepatiidi vastu sünni järel. Riskirühma kuuluvad vastsündinud, kes sünnivad B-viirushepatiidiga nakatunud emalt või raseduse ajal HBsAg (B-hepatiidi viiruse pinnaantigeen) kandluse suhtes sõeltestimata emadelt.

Uus vaktsiin

Uus immuniseerimiskava näeb ette ka 12-aastaste tütarlaste vaktsineerimise inimese papilloomiviirusnakkuse vastu kahe vaktsiiniannusega.

Inimese papilloomiviirus (ehk HPV) on viiruslik nakkushaigus, mida on teada üle saja eri genotüübi. HPV genotüüpe jaotatakse vastavalt nende vähki tekitavale võimele suure ja väikse onkogeense riskiga genotüüpideks. HPV suure riskiga genotüübid tekitavad eri paikmete vähkkasvajaid.

Tütarlaste vaktsineerimise eesmärk on vähendada HPV nakkuse levimise ulatust, sellest põhjustatud vähieelseid seisundeid, haigestumist vähki ning hoida ära vähist põhjustatud tervishoiukulusid ja suremust.

Kuna HPV-vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam enne viirusega nakatumist, hakatakse Eestis vaktsineerima 12-aastaseid ning esimesel kahel aastal ka 13–14-aastaseid tütarlapsi. Vaktsineerimisi viib läbi koolitervishoiuteenuse osutaja ja vaktsineerimiskuur koosneb kahest annusest.

HPV vaktsiinide hankimiseks on 2017. aastal riigieelarves ette nähtud miljon eurot. Euroopa Liidus on müügiluba kolmel HPV vaktsiinil. Milline vaktsiin kasutusele võetakse sõltub riigihankest.

Sinakasmustad sünnimärgid tuleks lasta üle kontrollida

15:27 18.09.2017

Ülemäärane päevitamine on kaasa toonud nahavähi sagenemise. Mida sünnimärkide puhul tähele panna, räägib nahaarst Külli Paasik.

KÜSI ARSTILT

Oma küsimuse arstile võid esitada meie portaalis anonüümselt!

Teie küsimustele vastavad seksuoloog-psühhiaater (dr. Imre Rammul) ja perearstid.

Soovi korral registreeri end vastuvõtule OÜ Arstlik Perenõuandla (Dr. Imre Rammul)

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?