Haigused ja seisundid

Maksatsirroos

Cirrhosis hepatis (lad. k.)
Hepatic cirrhosis (ingl. k.)

Selgitus
Maksatsirroosi korral on tegemist maksarakkude kärbumise ning sidekoelise asendumisega.

Ülevaade
Maksatsirroos on mitmesuguste maksahaiguste hiline tagajärg, st selle tekkimiseni kulub üsna pikk aeg. Kõige sagedasemaks põhjuseks on alkohoolne maksahaigus.
Pikaajalise alkoholi liigtarbimise tagajärjel maksarakud hävivad ning asenduvad sidekoega. Seetõttu halveneb aga maksa töövõime. Kuna meeste hulgas on alkoholi liigtarbimine rohkem levinud, esineb neil ka maksatsirroosi sagedamini.
Euroopas ja USAs on esinemissagedus 250 inimesel 100 000 kohta aastas.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Maksa üheks tähtsamaks ülesandeks on organismile kahjulikke aineid kahjutuks muuta. Olles sunnitud pidevalt töötlema suurtes kogustes alkoholi, muutub maksa ainevahetus, mürgiste ainete pikaajalise suure koormuse tõttu ei tule maks toime ning tema rakud hävivad.

Maksa ülesandeks on ka  inaktiveerida ehk “võimetuks” muuta mitmeid hormoone, nagu näiteks aldosterooni, mis vastutab liigse vee väljutamise eest organismist, naissuguhormoone ehk östrogeene ja meessuguhormoone ehk androgeene. Kahjustunud maksarakud sellega aga toime ei tule.

Sagedasemad põhjused makasatsirroosi tekkimisel on alkohoolne maksapõletik, viiruste poolt põhjustatud (B- ja C-hepatiit) ja immuunsüsteemiga seotud (krooniline autoimmuunne hepatiit, primaarne biliaarne tsirroos, skleroseeriv kolangiit) pikaajalised maksahaigused.

Maksarakkude kahjustuse viirushepatiidi korral põhjustavad nii viiruse elutegevus kui ka inimese enda immuunsüsteemi rakud, mis püüavad raku sisse viiruseni jõuda, et sissetungijaga võitlusse asuda, kuid purustavad seeläbi rakuümbrise ja rakk hävib.

Miks tekivad immuunsüsteemiga seotud maksakahjustused (krooniline autoimmuunne hepatiit, primaarne biliaarne tsirroos, skleroseeriv kolangiit), seda täpselt ei teata. Mingil ebaselgel põhjusel ei tunne organism enam oma maksa/sapiteede rakke ära ja hakkab ennast kaitsma vastuainete ehk antikehade tootmisega. Need aga hävitavad vastavad rakud.

Sümptomid ehk avaldumine

Kuna maksatsirroos tekib aastatega, siis aja jooksul olukord halveneb ning pidevalt lisanduvad mitmed haigusnähud, mis enamasti ei ole tingitud ühest konkreetsest põhjusest vaid mitmete tegurite koosmõjust.
Sagedamini on inimesel halb enesetunne, väsimus, koormustaluvuse vähenemine, rõhumis- või täiskõhutunne ülakõhus, iiveldus.

Aldosterooni liiast ning mitmetest muudest põhjustest tingituna tekib astsiit ehk vedeliku kogunemine kõhuõõnde.

Suguhormoonide tasakaaluhäiretest esineb naistel menstruatsiooni- , meestel potentsihäireid ning naiserinnalisust ehk rindade suurenemist.

Rakkude hävides halveneb ka makse võime toota valke ning hüübimiseks vajalikke aineid, mistõttu võivad tekkida hüübimishäired.
Maksahaiguse korral kahjustuvad lisaks rakkudele ka maksasisesed veresooned ning veri ei saa enam vabalt ringelda ja rõhk soontes tõuseb: tekib maksa ja/või põrna suurenemine verepaisust, veenide laienemised (näiteks söögitorus).

Maksasiseste sapiteede sulguse tõttu sidekoega satub sapp verre ning nahk ja silmavalged võivad muutuda kollaseks ehk tekib ikterus.

Normaalselt läbib seedeelundeilt tulev veri enne üldisesse vereringesse sattumist maksa ning sealt pärinevad mürgised ained (alkohol, ravimid jm.) ei jõua üldisesse vereringesse. Verevoolu takistuse korral aga läheb veri maksast mööda ning kõik mürgid jõuavad ka ajju, mistõttu kujuneb ajukahjustus.

Väga pikka aega kestnud haiguse korral võib lõpuks tekkida maksa vähkkasvaja.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Maksapõletikku võib kahtlustada välimuse – kollase naha ja silmavalgete, vedeliku kogunemisest suurenenud kõhu järgi.
Abiks on ka kõhu katsumine ehk palpeerimine – nii saab täpsustada, kas on mõni koht valus ning suurenenud maks ja/või põrn.
Diagnoosi täpsustamiseks võetakse vereproov - kontrollitakse maksa töövõime näitajaid ning viirusevastaste antikehade ehk vastuainete olemasolu/puudumist.
Ultraheliga saab näha, kas on kõhus vedelikku, maksa suurust ja tihedust ning maksasiseste sapiteede olukorda.
Ainult biopsiaga - proovitüki võtmisel maksakoest - on võimalik kindlalt diagnoosida maksahaiguse raskusastet. Protseduuri tehakse eelneva kohaliku tuimestusega ultraheliaparaadi kontrolli all spetsiaalse süstla abil.

Ravivõimalused

Maksatsirroosi ei ole võimalik välja ravida.
Olukorra parandamiseks on suureks abiks haiguse põhjustaja kõrvaldamisest: alkoholi täielikust loobumisest, viiruse välja ravimisest. Immuunsüsteemiga seotud maksahaiguste korral kasutatakse ravimeid, mis suruvad maha antikehade teket.
Kui maks ei suuda enam oma ülesannetega toime tulla, siis on võimalik ka maksasiirdamine.

Prognoos

Tegemist väga tõsise haigusega.
Prognoos sõltub sellest, kas ja millal suudetakse haiguse edasi arenemine peatada.
Haigus võib lõppeda ka surmaga, põhjuseks maksakahjustus ja /või verejooks laienenud veenidest, aga ka maksavähk.

Ennetamine

Parim viis alkohoolse maksahaiguse tekke vältimiseks on alkoholi mitte tarbida.
A- ja B-hepatiidi ehk maksapõletiku eest kaitseb vaktsineerimine ehk kaitsesüstimine, mida tehakse kolm korda. Kuna C-hepatiidi viirus muutub pidevalt, puudub selle vastu vaktsiin. D-hepatiidi ennetamiseks piisab B-hepatiidi kaitsesüstist.
Immuunsüsteemiga seotud maksahaiguste teket ei saa ära hoida, kuna ei ole täpselt selge miks ja kuidas need tekivad.

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?