Haigused ja seisundid

Madal sünnikaal

ka üsasisene kasvupeetus
Hypotrophia (lad.k)
Low birth weight (ingl.k)

Seletus

Madala sünnikaaluga on vastsündinu siis, kui tema sünnikaal on (üle 10 protsendi) väiksem, kui tema oodatav kaal rasedusnädalate järgi.

Ülevaade

Madal sünnikaal võib esineda väärarendite ja kromosoomhäirete korral aga ka normaalse seisundina, kui lapse vanemad on samuti väikest kasvu. Üsasisese kasvupeetuse korral, kus põhjuseks on olnud loote vere ja hapnikuga varustatuse häired, määrab loote edasise saatuse sünnituse ajastamine. Õigeaegselt jälile jõudes on väljavaated edasisele arengule head, kuid kauakestnud ulatuslike verevarustushäirete puhul võib loode hukkuda

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Madal sünnikaal ja üsasisene kasvupeetus ei ole alati võrdse tähendusega. Madala sünnikaaluga laps võib olla kasvus maha jäänud üsasiseste ebasoodsate tegurite toimel, kuid võib olla ka emapoolsete geneetiliste teguritega määratletud. Loote kasvu mõjutavad ema kehakaal, ema enda sünnikaal, rasedusaegne kaaluiive, ema sisenõristusnäärmete hormoonide peegel (insuliin ja veresuhkur) ja paljud teised faktorid.

Loode või vastsündinu võib olla rasedusenädalate suhtes liiga väike kolmel põhjusel:

  1. Põhjus on geneetiline või konstitutsionaalne, laps on normaalselt arenenud ja terve
  2. Lapse kasv on aeglustunud kromosoomi anomaalia, kaasasündinud või üsasisese infektsiooni(haiguse) või väärarendi tõttu.
  3. Lapse kasv on peetunud emaka või platsenta verevarustushäirete tõttu ja ta ei saa piisavalt vajalikke toitaineid kätte.

Emapoolsetest põhjustest võivad loote kasvu häirida suitsetamine, alkoholi ja ravimite tarvitamine, vaegtoitumine, ema kroonilised haigused, emaka vereringe puudulikkus, mil loote gaasivahetus ja toitainete saamine on aeglustunud ning loode kõhnub.

Sümptomid ehk avaldumine

Rase tavaliselt ise loote kasvu aeglustumist ei märka.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Loote kasvupeetust diagnoositakse normikõveratega võrdlevalt . Loote kasv on liiga aeglane kui see jääb normikõverast maha 2 standarddeviatsiooni e. ei küündi normi alumise piirini.

Mõõdetakse ja võrreldakse erinevaid mõõtusid. Tavaliselt esmaseks tunnuseks on kõhuümbermõõdu ja emakapõhja kõrguse kasvu seiskumine või aeglustus.

Ultraheli uuringul mõõdetakse ja võrreldakse normikõveratega loote pea- ja kõhuümbermõõtu ning reieluu kasvu.

Lootevee vähesus, nabaarteri verevoolu aeglustumine, lapse loid liigutamine viitavad loote üsasisese heaolu puudumisele.

Nabaarteri verevoolu mõõdetakse doppler-uuringuga .

Kardiotokograafia(KTG) registreerib loote südame löögisagedust. KTG muutused võivad vihjata loote hapnikuga varustatuse ja verevarustuse puudulikkusele.

Konstitutsionaalselt väikese loote monitooringu andmed on vaatamata väikesele kasvule normis.

Ravivõimalused

Kasvupeetuse diagnoosimine lootel vajab intensiivset jälgimist, juhul kui on alust arvata, et tegemist on hapniku ja toitainete puudusest tuleneva põhjusega.

Sünnituse õigeaegne ajastamine on oluline. Sõltuvalt loote seisundist püütakse rasedust pikendada ja enneaegsust vältida senikaua, kui loote seisund seda võimaldab.

Terve lapse puhul toimub sünnitus normaalseid teid pidi.

Hapniku puuduse all kannatanud või kaasasündinud infektsiooniga lapse puhul tehakse enamasti keisrilõige, et niigi kurnatud vastsündinut säästa sünnitusega seotud pingutusest.

Prognoos

Sõltub allolevast põhjusest. Raske toitainete ja gaasivahetus häire tingimustes on sünnitusaegne ja sünnitusjärgne vastsündinute surevus oluliselt suurem võrreldes normaalkaaluliste lastega. Laps võib hukkuda ka üsasiseselt.

Tavaliselt kosuvad kasvupeetusega lapsed normaalsetes tingimustes kiiresti ja jõuavad oma eakaaslastele aegsasti järele.

Kromosomaalsete häirete ja väärarenditega laste prognoos on tõsisem.

Ennetamine

Väärarendite ja kromosoomi muutuste teket ei ole kahjuks võimalik ennetada. Mõnikord võimaldab kaasaegne sünnieelne diagnostika väärarendid varakult avastada ning pakub vanematele võimaluse otsustada raseduse jätkamise suhtes. Väiksemad väärarendid ei pruugi aga alati olla diagnoositavad.

Bakteritest tingitud infektsioone saab ravida antibiootikumidega. Ehkki mitte päris kõik antibiootikumid ei ole raseduse ajal sobivad, on siiski olemas alternatiivid, mis loodet ei kahjusta.

Emakavereringe ja platsentast tulenevatest häiretest tingitud kasvupeetust ei ole võimalik ennetada.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadastik