Haigused ja seisundid

Lühinägelikkus

ka müoopia
Myopia (lad.k)
Shortsightedness (ingl.k)

Seletus
Nägemishäire, mille puhul inimene näeb kaugemal asuvaid objekte häguselt, lähemal asuvaid aga selgelt.

Ülevaade
Lühinägelikkus on väga sageli esinev nägemishäire, mis algab juba lapseeas. Lühinägelikkuse põhjuseks on kas sarvkesta ehituse häire või muutused silmamuna suuruses. Tulemuseks on kaugemal asuvate esemete paistmine hägustena. Kuni täiskasvanuikka jõudmiseni võib lühinägelikkuse ulatus muutuda. Täiskasvanueas reeglina nägemishäire stabiliseerub või osal juhtudest nägemine paraneb.

Meestel ja naistel esineb lühinägelikkust võrdselt.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Lühinägelikkus on päritav. Kui see on olemas vanematel, tekib ta tõenäoliselt ka lastel.

Lühinägelikkus kujuneb välja koolieas, mil silm kasvamise lõpetab.

Teravaks nägemiseks on oluline, et lääts ja sarvkest murraksid valguskiiri nii, et need langeksid täpselt võrkkestale. Võrkkest saadab info ajju.

Lühinägelikkuse puhul on aga sarvkest keskelt liiga õhuke ja kumer ning ebaühtlane või silmamuna on liiga pikk ja kiired koondatakse liiga vara. Võrkkestale jõuavad uuesti hajunud kiired ja nägemine on hägune.

Silmas kinnituvad läätse külge väikesed ripslihased, mis muudavad läätse kumeramaks või lamedamaks vastavalt objekti kaugusele silmast. Seda nimetatakse akommodatsiooniks. Kui silmad peavad pikka aega vaatama samale kaugusele, nagu seda juhtub lugedes või arvutiga töötades, tekib ripslihastes kramp ning nad ei suuda enam lõdvestuda. Silm ei suuda enam erinevas kauguses esemete kujutisi võrkkestale projitseerida ning kujutised jäävad hägusteks. Selline seisund võib süvendada lühinägelikkust ning seetõttu on hea, kui silmi vähemalt kord tunni aja jooksul lõdvestada, vaadates 5 minuti jooksul vaheldumisi kaugusse ja lähedale.

Lühinägelikkusel on veel üks harvaesinev vorm – pahaloomuline lühinägelikkus. See on samuti pärilik, kuid areneb väga kiiresti ning võib juhtuda, et inimene peab kandma prille tugevusega -20 – -30 dioptrit. Selle põhjuseks on lisaks liiga suurele silmamunale ka võrkkesta ja soonkesta taandareng. Võrkkest õheneb või tuleb silmapõhja küljest lahti ning hävivad rakud, mis edastavad informatsiooni ajju. Selle tulemusena muutub nägemine häguseks. Kui võrkkest irdub kollatähni kohalt, jääb inimene peaaegu täiesti pimedaks, suutes eristada vaid varjusid.

Sümptoomid ehk avaldumine

Nägemise halva kvaliteedi tõttu esineb silmade kissitamine, kõõrdsilmsus, peavalud.

Kaugemal paiknevaid esemeid näeb inimene ähmaselt, lugemiseks toob lehe/raamatu silmadele väga lähedale.

Kõõrdsilmsus võib tekkida juhul, kui vaid üks silm on lühinägelik. Sellisel juhul inimene lihtsalt ei kasuta seda silma ning vaatab terve silmaga. Haige silm "puhkab".

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kontrollitakse nägemisteravust selleks mõeldud tabelite abil.

Mõõdetakse ka silma refraktsioonivõimet. Spetsiaalse aparaadi abil tehakse kindlaks silma valguskiiri koondava aparaadi seisund, mille alusel saab välja kirjutada prillid.

Uurimine pilulambiga

. Pilulamp on mikroskoobiga varustatud seadeldis, mis võimaldab uurida peaaegu kogu silma. Selle abil saab näha muutusi läätses, klaaskehas ja võrkkestal ning vajadusel välistada teised nägemishäirete põhjused.

Ravivõimalused

Lühinägelikkust on võimalik korrigeerida prillide, kontaktläätsede ja operatsiooni abil.

Kontaktläätsedel on sarvkestaga parem kontakt ning seetõttu on tulemus nendega parem kui prillidel. Samas on aga suure lühinägelikkuse puhul sageli silma sarvkesta kuju niivõrd muutunud, et kontaktläätsi kanda ei saa - nad ei püsi silmas.

Operatsioon

tehakse siis, kui prillid või läätsed inimest häirivad kas tema töös või harrastustes või kui lühinägelikkus on nii ulatuslik, et prillide ega läätsedega seda korrigeerida ei saa.

Kuna sarvkest määrab 40% nägemisteravusest, on võimalik nägemist korrigeerida, kui teha operatsioon sarvkestale. Selleks kasutatakse imepeenikest nuga või laserit.

 

Operatsiooni tulemus sõltub nägemiskahjustuse ulatusest. Tänapäevase tehnikaga on võimalik täielikult korrigeerida üsna suurt lühinägelikkust.

Prognoos

Tavaliselt peatub nägemise halvenemine teismeliseeas, mõnikord ka alles 20. eluaastatel.

Pahaloomulise lühinägelikkuse puhul on nägemise kadu kiirem, kuna seal lisandub silma ehituslikele iseärasustele võrkkesta kahjustus. Võib juhtuda, et inimene kaotab pahaloomulise lühinägelikkuse tulemusena tsentraalse nägemise, st.näeb ainult varje.

Ennetamine

Pole teada ühtegi täiesti kindlat ennetamisvõimalust.

Liiga sage lugemine või televiisori vaatamine lühinägelikkust ei põhjusta, kuid võib seda süvendada. Samuti ei mõjuta prillide või läätsede kandmine või mittekandmine lühinägelikkuse arengut. Prillid ja läätsed on vaid selleks, et inimene paremini näeks.

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?