Haigused ja seisundid

Limakõrv

ka sekretoorne keskkõrvapõletik;
sekretoorne otiit
Otitis media mucoides chronica (ld. k)
Secretory otitis media; “Glue ear” (ingl. k)

Selgitus
Sekretoorne keskkõrvapõletik on seisund, mille puhul on keskkõrvaruum pikka aega täidetud limaga. Äge põletik puudub.

Ülevaade
Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus painevad kolm kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub kuulmisnärv. Sekretoorse otiidi puhul on keskkõrv täidetud limase eritisega.
Sekretoorne keskkõrvapõletik on üks sagedaseim krooniline haigus lapseeas vanuses 1-7 eluaastat. Sagedamini haigestuvad poisslapsed. ~60% juhtudest on haigus kahepoolne.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Täpselt tekkepõhjused ja –mehhanismid pole teada. Sekretoorset keskkõrvapõletikku võivad põhjustada mitmed erinevad tegurid eraldi või koos. On leitud, et sekretoorse otiidi puhul on keskkõrvas lima tootvate rakkude arv suurenenud. Äge põletik puudub.

Mõnikord on limakõrva põhjuseks ägeda keskkõrvapõletiku ebaadekvaatne ravi (põletik jääb alaägedalt püsima põhjustades lima suurenenud tootmist).
Üsna sageli on sekretoorse otiidi põhjuseks ninaneelus paikneva adenoidi suurenemine (suurenenud adnoid takistab keskkõrva ventilatsiooni ja sellega soodustab lima kogunemist).
Soodustavateks teguriteks on ka allergia, korduvad ravikuurid antibiootikumidega (alandavad vastupanuvõimet).

Sümptomid ehk avaldumine

Haigus kulgeb sageli märkamatult. Juhtivaks sümptomiks on mõõdukas kuulmise langus, mida sageli ei märgata.
Kuna puudub äge põletik, siis valu ei ole. Mõnikord esineb sekretoorse otiidi foonil korduvaid ägedaid keskkõrvapõletikke.
Kui kaasneb adenoidi suurenemine, võib esineda lisaks ninakinnisus

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vaatluse käigus vaadeldakse kõrvapeegliga kõrva. Tavaliselt piisabki diagnoosimiseks vaid vaatlusest. Lisaks vaadeldakse ka nina tagumist osa ja ninaneelu väikese peegli abil.
Tümpanomeetria tehakse selleks, et hinnata kas kuulmekile liigub.
Toonaudiogramm on uuring, millega on võimalik täpselt teada saada, kui palju inimene kuuleb. Uuringu käigus pannakse uuritavale pähe kõrvaklapid ja lastakse kuulata erineva tugevuse ning kõrgusega helisid.
Röntgenuuring ninaneelust võidakse teostatada selleks, et täpselt näha, kui suur on adenoid.

Ravivõimalused

Ravi eesmärgiks on keskkõrva normaalse ventilatsiooni tagamine ja lima eemaldamine.
Tablettravi sümpatomimeetikumidega ehk limaskesta turset alandavate tablettidega (Sudafed, Rhinopront) soodustab kuulmetõrve (ühendus ninaneelu ja keskkõrva vahel) avanemist ja sellega lima eritumist keskkõrvast.
Tablettravi antibiootikumidega (kui pole hiljuti saanud) 7-10 päeva (amoksitsilliin, tsefalosporiin).
Kirurgiline ravi on siiski põhiline ravimeetod. Kui haigus on kestnud üle 3 kuu, teostatakse kuulmekile paratsenetees ning šunteerimine (kuulmekilesse tehakse väike lõige, aspireeritakse ehk imetakse vaakumiga keskkõrvast lima välja ning asetatakse läbi kuulmekile väike ventilatsioonitoruke). Kui haiguse põhjuseks on suurenenud adenoid, eemaldatatakse see ninaneelust.

Prognoos

Õigeaegse ja adekvaatse ravi puhul paranemine 90 % juhtudest. Kui haigus on kestnud mitu kuud, siis paraneb poole aasta jooksul ~70 %. Ülejäänud vajavad korduvaid  šunteerimisi. Ravimata juhtudel võib tekkida krooniline keskkõrvapõletik.

Ennetamine

Haigust ei ole otseselt võimalik ennetada.

Kasutatud kirjandus
1. Üldarsti käsiraamat. Medidcina 1999
2. Korva-, nenä-, kurkkutautioppi ja foniatrian perusteet. Korvatieto OY 1991
3. The Merc manual. 17th ed. 1999

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?