Haigused ja seisundid

Lihaskrambid

muscle cramps (ingl. k.)

Ülevaade
Lihaskramp on ühe või mitme lihase äkki tekkiv kokkutõmme, mis sageli põhjustab tugevat valu. Sportlastel on lihaskrambi kõige sagedasemaks põhjuseks ülepinge ja vedelikupuudus. Neil, kes kirjutavad palju, tekib kramp tavaliselt sõrmedes.

Tekkemehhanismid

Lihaskramp tekib tavaliselt veepuudusest või verevoolu vähenemisest, mille korral lähevad organismis olevad elektrolüüdid ehk mineraalained tasakaalust välja ja põhjustavad lihaste elektrilise aktiivsuse suurenemist ehk krampe.
Ka pidev närvikopressioon ehk surve närvile võib anda lihaskrampe. Diureetikumide ehk vett väljutavate ravimite kasutamisel suureneb organismis kaaliumikadu ja see omakorda põhjustab krampe.
Raseduse ning menstruatsiooniaegselt tekkivaid krampe ei osata päris täpselt põhjendada, kuid arvatakse, et näiteks raseduse ajal võivad need olla tingitud vitamiinipuudusest (suurenenud vajadusest).

Sagedasemad põhjused

Vedelikupuudus
Liigne treening
Arterioskleroos ja arterite kitsenemine
Kaaliumi väljutavad diureetikumid
Rasedus
Menstruatsiooniperiood

Haruldasemad põhjused

Osteoartroos
Epilepsia
Hüpokaltseemia
Hüpoparatüreoidism
Ülekuumenemine (näiteks treening kuuma ilmaga)

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vereanalüüs elekrolüütide (mineraalide) tasakaalu hindamiseks. Elektromüogramm lihastoonuse hindamiseks. Röntgenülesvõte lülisamba muutuste hindamiseks.

Koduse ravi võimalused

Raviga võite alustada kui lihaskrampide põhjus on teada.
Arsti ettekirjutusel aitavad lihaslõõgastid. Treeningul jooge piisavalt (pool kuni üks tass vett iga 15-20 minuti järel). Pärast treeningut venita alati lihaseid. Krabihoo ajal masseeri või venita lihast hästi ettevaatlikult. Aseta krampis lihasele jahedat (jääkott, spordimäärded).

Arsti poole pöörduge juhul, kui

• esinevad korduvad krambid ja nende põhjus pole teada

Kasutatud kirjandus
What is a muscle cramp?. Mayo Foundation for Medical Education and Research 2001
The Merck Manual, 1992