Haigused ja seisundid

Labürintiit

ka sisekõrva põletik;
Labyrithitis (ld. k)
Labyrithitis (ingl. k)

Selgitus
Labürintiit on sisekõrva äge põletik.

Ülevaade
Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus painevad kolm kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub luuline labürint kuulmis- ja tasakaalunärv. Labürintiidi puhul on põletikus sisekõrv.
Äge labüritiit on väga raske haigus, mille tagajärjeks võib olla täielik kurtus haigestunud kõrvas. On tavaliselt ühepoolne.

Tekkepõhjused ja-mehhanismid

Tekitajaks on bakterid.
Põletiku tekitajad levivad sisekõrva põhiliselt keskkõrvast, mõnikord ka ajukelmetelt. Tavaliselt järgnebki äge labürintiit ägedale või kroonilisele keskkõrvapõletikule, mõnikord harva ka ajukelmete põletikule (meningiidile).
Labürintiit võib tekkida ka näiteks kõrvaoperatsioonide järgselt. Bakter tekitab sisekõrvas ägeda mädase põletiku, kahjustades sellega kuulmis- ja tasakaalunärvi. 

Põletik võib olla lokaalne (paikne) või difuusne (üldine). Lokaalne põletik on tunduvalt kergema kuluga, kuid võib üle minna difuusseks vormiks.

Sümptomid ehk avaldumine

Põhilisteks sümptomiteks on väga tugev pearinglus, millega kaasneb ka iiveldus, oksendamine (tasakaalunärvi ärritus põletiku tõttu).
Kaasneb ka tugev kuulmislangus kuni täikeliku kurtuseni haigestunud kõrvas (kuulmisnärvi kahjustus).
Lokaalse põletiku puhul kuulmislangus on vähem väljendunud ning aja jooksul taastub, difuusse mädase põletiku puhul kuulmislangus jääb püsima. Pearinglus aja jooksul taandub.
Valu tavaliselt ei ole. Mõnikord esineb ka mädane eritis kõrvast.
Esinevad ka üldsümptomid nagu palavik, väsimus ja isutus, mis on iseloomulikud peaaegu kõikidele ägedatele põletikkudele.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vaatluse käigus vaadeldakse kõrvapeegliga kõrva.
Kompuutertomograafia peast on väga täpne röntgenuuring, mis võidakse teha selleks, et uurida, kui ulatuslik põletik kõrvas on.
Toonaudiogramm on uuring, millega on võimalik täpselt teada saada, kui palju inimene kuuleb. Uuringu käigus pannakse uuritavale pähe kõrvaklapid ja lastakse kuulata erineva tugevuse ning kõrgusega helisid.
Bakterioloogiline külv mädast on vajalik selleks, et välja selgitada, millised mikroobid seal kasvavad.

Ravivõimalused

Äge labürintiit vajab reeglina haiglaravi. Ravi eesmärgiks on hävitada põletikku tekitav bakter ja eemaldada kõrvast mäda.
Alati on vajalik antibiootikumravi, kas tablettidena või süstidena. Valikravimiteks on tsefalosporiinid, Ciprinol.  Ravikuuri kestuseks on keskmiselt 10- 14 päeva.
Mõnikord on lisaks eelnevale vajalik ka operatiivne ravi - kuulmekile läbitorkamine ja mäda välja laskmine ägeda keskkõrvapõletiku puhul (kuulmekile paratsentees); kroonilise keskkõrvapõletiku puhul keskkõrva puhastamine mädast.
Labürintiidi ajal on soovitatav voodireziim.

Prognoos

Ägeda difuusse labürintiidi puhul on tagajärjeks üsna tihti tugev kuulmislangus kuni kurtus haigestunud kõrvas. Ebaadekvaatse ravi puhul võib põletik levida ümbritsevatele kudedele.

Ennetamine

Labürintiiti ei ole võimalik ennetada.

Kasutatud kirjandus
1. Korva-, nenä-, kurkkutautioppi ja foniatrian perusteet. Korvatieto OY 1991
2. The Merc manual. 17th ed. 1999