Haigused ja seisundid

Kuulmisnärvi neurinoom

ka Schwannoom;
akustikus-neurinoom
Neurinoma (lad.k)
Acoustic neurinoma (ingl.k)

Selgitus
Akustikus neurinoom on kuulmis-tasakaalunärvi haarav healoomuline kasvaja, mis põhjustab peamiselt kuulmis- ja tasakaaluhäireid.

Ülevaade
Schwannoom võib olla ühe- või kahepoolne. Viimasel juhul on tüüpiliselt tegemist päriliku haiguse -- neurofibromatoosi ühe avaldumisvormiga.
Neurinoomid moodustavad kuni 8% kõigist koljusisestest kasvajatest. Sümptomid tekivad tavaliselt 30-60 eluaasta vahel, neurofibromatoosi korral aga varases noorukieas.
Ravi on võimalusel kirurgiline.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Kuulmis- ja tasakaalunärv on kaheksas peaaju närv, mille ülesandeks on juhtida kuulmis- ning tasakaaluimpulsse sisekõrvast ajju. Närv kulgeb luulises kanalis ajukoljus.
Kasvaja areneb Schwanni rakkudest, mis normaalselt ümbritsevad muhvidena närvikiude, et neid kaitsta. Teadmata põjusel hakkavad need rakud vohama ning suruvad lõpuks närvile, põhjustades viimase töö häirumise.
Arvatakse, et kasvaja arengu põhjuseks võib olla häire Schwanni rakkude kasvu reguleerivas geenis ehk pärilikkuseaines, mis paikneb 22. kromosoomis. Arvamus tuleneb sellest, et kuna ka neurofibromatoos II tüübi korral on see piirkond kahjustatud ning tekivad schwannoomid.

Sümptomid ehk avaldumine

Iseloomulikuks on aeglaselt süvenev kuulmislangus (ühepoolse kasvaja korral ühest kõrvast, kahepoolse kasvaja korral kahest kõrvast korraga). Eriti ühepoolset kuulmislangust sageli ei märgata, kuna teine kõrv kompenseerib tekkinud puudujäägi.
Tasakaaluhäireid esineb harvem, kuna tasakaalusüsteem adapteerub tuumori aeglase kasvu jooksul. Tasakaaluhäired võivad kasvaja suurenedes samuti süveneda.
Sageli esineb ka kõrvakohinat ehk tinnitust.
Kuna kuulmis- ja tasakaalunärvi läheduses paikneb ka teisi peaaju närve, võib ka nende töös hiljem häireid esineda. Nendeks võivad olla näolihaste nõrkus, tundlikkushäired ning neelamisraskus.
Lisaks võib esineda peavalu ning survest väikeajule ka kõnnakuhäireid.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Varajane diagnoosimine on väga oluline, kuna väikest kasvajat on lihtsam kirurgiliselt eemaldada.
Kuulmiskahjustuse hindamiseks tehakse erinevaid kuulmisteste.
Kasvaja visualiseerimiseks kasutatakse kompuutertomograafilist või magnetresonantstomograafilist uuringut.

Ravivõimalused

Peamine neurinoomi ravimeetod on kirurgiline eemaldamine. Kui kasvaja on juba väga suureks kasvanud, ei pruugi täielik eemaldamine olla võimalik, kuid vähendab tavaliselt siiski sümptomeid.
Harvem, kui kasvaja eemaldamine lõikusega ei ole võimalik, kasutatakse fokuseeritud kiiritusravi.

Prognoos

Kasvaja eemaldamise järgselt sümptomid tavaliselt taanduvad ning kui kogu kasvaja kude on ära opereeritud, võib inimene terveneda täielikult. Kuulmine kahjustatud kõrvast ei pruugi aga taastuda.
Tüsistustena võivad tekkida näolihaste halvatus, kurtus, neelamis- ning tasakaaluhäired.

Ennetamine

Akustikus neurinoomi ennetamine ei ole võimalik, küll on aga seda kasvajat võimalik hästi eemaldada, kui diagnoos püstitatakse piisavalt kiiresti (esimeste sümptomite ilmnemisel).

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual
Harrisons Principles of Internal Medicine, 1998
Merritts Textbook of Neurology