Haigused ja seisundid

Kusiti kitsenemine

kusiti kitsenemine
Strictura urethrae (lad.k.)
Urethral Stricture (ingl.k.)

ka ureetra striktuur

Selgitus
Ureetra striktuur on ureetra ehk kusiti valendiku ahenemine seoses ureetra enese või tema ümbruse kudede armkoeliste muutustega.

Ülevaade
Ureetra striktuur on sage haigus meestel, kuid esineb väga harva naistel. Ureetra striktuur võib olla tingitud põletikusttraumast või olla kaasasündinud.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Põletikust tingitud striktuuridest on sage gonorröa ehk tripperi või mõne muu suguhaiguse põdemise järgselt tekkiv striktuur.
Striktuurist tingitud haigusnähud võivad ilmneda mitmeid aastaid pärast suguteede põletiku põdemist. Põletikuline striktuur võib tekkida ka pikka aega sees olnud kusepõie kateeetri tõttu, võimalik on ka uretriidi ehk ureetra põletiku järgne striktuur.
Põletikulisi striktuure on kogu ureetra pikkuses tavaliselt mitu.
Traumaatilised striktuurid tekivad pärast kusiti rebendit või vigastamist. Peamised tekkepõhjused on kusitirebend, kusiti vigastus vaagnaluude murru korral, kusiti vigastus meditsiiniliste protseduuride käigus (kusepõie kateteriseerimine, tsüstoskoopia ehk kusepõie vaatlus spetsiaalse instrumendiga).
Kaasasündinud ureetrastriktuuri esineb suhteliselt harva.

Sümptomid ehk avaldumine

Ureetra striktuuri tunnus on uriinijoa muutumine. Vastavalt striktuuri asukohale võib uriinijuga olla peenike ja tugev või jäme, kuid loid ja väikese kaarega. Võib tekkida uriinijoa kahestumine. Perioodiliselt võib uriini väljuda tilkadena. Iseloomulik tunnus on järeltilkumine ehk uriini tilkumine pärast urineerimise lõppu, olles tingitud uriini peetumisest striktuurijärgses laienenud osas. Ureetra striktuuri tagajärjel tekkinud krooniline prostatiit ehk eesnäärmepõletik võib põhjustada pidevat pakitsustunnet ureetra piirkonnas.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Oluline on küsitlus varasemate kuse-suguteede põletike ja traumade väljaselgitamiseks. Striktuuri asukoha ja ulatuse määramiseks kasutatakse röntgenuuringut kontrastainega. Samuti on võimalik striktuuri diagnoosida ka otsese vaatluse teel tsüstoskoopia (ureetra ja kusepõie vaatlus spetsiaalse instrumendiga) käigus.

Ravivõimalused

Väiksemate striktuuride raviks kasutatakse kusiti bužeerimist. See on kusiti mehaaniline laiendaminejärjest suurema diameetriga spetsiaalsete varraste abil.
Suuremate striktuuride korral on valikmeetodiks optiline uretrotoomia ehk operatsioon mille käigus viiakse kusitisse videokaameraga ühendatud instrument ja kitsenenud kohad lõigatakse lahti. Operatsiooni on tavaliselt võimalik läbi viia spinaalanesteesias ehk nn. “seljasüstiga”.
Korduvate ja väga raskete striktuuride korral võib vajalikuks osutuda “lahtine operatsioon” ehk ureetra plastika, mille käigus eemaldatakse kogu armkude.

Prognoos

Prognoos on rahuldav, kuid striktuuride taasteke on sagedane. Pikka aega ravita jäänud striktuurid põhjustavad komplikatsioone, mis muudavad ravi keerulisemaks. Ravimata ureetra striktuur võib põhjustada uriini retensiooni ehk uriini peetust, mis omakorda soodustab paisu tekkimist neerudes, kroonilisi taastekkivaid kuseteede põletikke ja prostatiiti ehk eesnäärme põletikku. Samuti võivad pikaaegse ureetra striktuuri tagajärjel tekkida uurised ehk lisaühendused ureetra valendiku ja naha vahele, ureetra piirkonna mädapõletikud ja vahel harva ka ureetra vähk.

Ennetamine

Ennetamiseks on vaja vältida sugulisel teel levivaid infektsioone ja suguelundite piirkonna traumasid.

Kasutatud kirjandus

1. Velgre T, “Uroloogia” Tallinn 1979
2. MacFarlane M T, “Urology” 2nd ed. Williams&Wilkins 1995
3. Tanagho E A, “Smith’s General Urology” 15th ed. McGraw-Hill 2000