Haigused ja seisundid

Külmatrauma

ka külmakahjustus;
allajahtumine
Congelatio (lad.k)
Cold injury (ingl.k)

Selgitus
Külmumine võib põhjustada paikseid kahjustusi väikestes veresoontes, rakkudes ning närvikiududes, aga ka üldist allajahtumist.

Ülevaade
Külmakahjustused sõltuvad sellest, kas külma toime on paikne (kindlale kehaosale mõjuv) või üldine ehk toimub kogu keha allajahtumine.
Külmatrauma tekib sagedamini talvel välistes tingimustes, ent võib olla seotud ka teatud ameti ja töötingimustega, kui ei kasutata õigeid kaitsevahendeid.
Allajahtumiseks nimetetakse kehatemperatuuri 35 kraadi või vähem.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Pikaajalisel külmetamisel võivad tekkida jääkristallid kudedesse, mistõttu rakud hakkavad lagunema, vere punalibled ehk erütrotsüüdid kleepuvad teineteise külge ning moodustavad trombe, veresooned tõmbuvad kokku ning verevarustus häirub.

Tavaliselt kahjustuvad esimesena keha nn „kaugemad“ osad ehk käe- ja jalalabad. Keha püüab temperatuuri säilitada ning juhib verevoolu elutähtsatesse organitesse, mistõttu väikestes veresoontes vool aeglustub või lakkab sootuks ning tekivadki kahjustused.
Eristatakse veel kuiva ning niiske külma kahjustusi. Märjad kahjustused on alati sügavamad ning raskemad, surem oht on lisanduva infektsiooni tekkeks.

Külmakahjustusele on eriti vastuvõtlikud lapsed, vanurid, kroonilisi haigusi põdejad, südame- ja vereringehäiretega isikud, alatoitumusega, alkoholi ning narkootikumide kasutajad.

Sümptomid ehk avaldumine

Külma toimel tekivad valkjad alad näole, kõrvadele ning jäsemetele. Umbes ööpäeva möödudes võivad tekkida külmavillid ning nahk hakkab maha kooruma. Käe- ja jalalabad muutuvad turseliseks, külmaks, niiskeks ja kangeks. Naha matsereerumisel võib see eemalduda ning oht on infektsiooni lisandumiseks.
Sageli kaasub ülitundlikkus külma suhtes, valu ning liigne higistamine kahjustatud piirkonnas ning taolised kaebused võivad püsida isegi aastaid.

Üldise allajahtumise peamisetks sümptomiteks on järk-järgult süvenev teadvusehäire, segasusseisund, nõrkus ning šokk. Allajahtumine on eluohtlik.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosimine ei põhjusta tavaliselt raskusi. Oluline on määratleda kahjustuste ulatus ning iseloom. Olenevalt sellest võib vaja minna väga erinevaid uuringuid.

Ravivõimalused

Esmane ravi oleneb sellest, kui kaua on inimene külma käes olnud ning kui ulatuslikud on kahjustused.
Esmalt tuleb kannatanu toimetada sooja ruumi või katta tekkide või muu soojendavaga.
Kui kannatanul on seljas märjad (või niisked) riided, tuleb need eemaldada ettevaatlikult ning asendade kuivade kehakatetedga.
Peamine on soojendamine, mis peab toimuma järk-järgult. Paikselt kasutatakse sooja vett, spetsiaalseid sooja andvaid materjale. Üldiseks soojendamiseks antakse kannatanule sooja jooki, kasutatakse veenisiseseid soojendatud lahuseid.

Kuumade lahuste ning jookide, samuti alkoholi kasutamine on keelatud! Allajahtunud inimesel on oht südameseiskumiseks!

Prognoos

Prognoos oleneb kahjustuste ulatusest ning esmaabi alustamise kiirusest. Kerged külmakahjustused võivad paraneda jäägitult. Kauem külmaga kokkupuutes olnud kehaosad võivad aga lakata töötamast ning põhjustada püsiva invaliidistumise.

Ennetamine

• Kanna sobivaid riideid, vastavalt ilmale. Kodust kaugele minnes varusta end alati soojade riietega;
• Ära liialda alkoholi ning tubakaga;
• Tarbi piisavalt vedelikku, söö korralikult;
• Kui põed kroonilisi haigusi, ole ettevaatlik pikemat aega külmas olemisega.

Kasutatud kirjandus
The Merck Manual, 1992
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/