Haigused ja seisundid

Krooniline müeloidne leukeemia

ka krooniline müeloos;
"verevähk"
Leuchaemia myeloides chronica (ld.k)
Chronic myelocytic leukemia (ingl.k)

Seletus
Krooniline müeloidne leukeemia (KML) on leukeemia („verevähi“, „valgeveresuse“) vorm, mille puhul luuüdis tekkivad kasvajarakud sarnanevad küpsetele valgelibledele granulotsüütidele.

Ülevaade
Krooniline müeloidne leukeemia (KML) on pahaloomuline vereloomekoe kasvaja ehk verevähk, mida iseloomustab küpsete granulotsüütide tüüpi valgeliblede vohamine luuüdis ja nende hulga suurenemine veres.
KML tekib reeglina täiskasvanueas, lapseeas on harvaesinev. Kasvajarakkude vohamine põhjustab veremuutusi, põrna suurenemist, jõuetust ja luuvalu. Raviks kasutatakse keemiaravi, interferooni ja luuüdi siirdamist

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Haiguse põhjus ei ole täpselt teada, riskiteguriteks peetakse ioniseerivat kiirgust ning benseeni ja teisi kemikaale, aga tavaliselt ei ole haigestunul siiski olnud erilist kokkupuudet nende riskiteguritega.
Enamusel haigestunutest esineb ühe kromosoomi muutus, mida nimetatakse Philadelphia kromosoomiks.

Luuüdis tekib valgeliblede eellasrakkude vohamine, mis põhjustab küpsetele granulotsüütidele sarnanevate rakkude ületootmist. Leukotsüütide ehk valgeliblede hulga suurenemisele ehk leukotsütoosile kaasneb sageli erütrotsüütide ehk punaliblede hulga vähenemine ja aneemia ning trombotsüütide hulga suurenemine, aga nende trombotsüütide funktsioonivõime on langenud ja see võib hüübimishäirete tekkimise tõttu põhjustada verejookse. Haigusele on iseloomulik, et põrn muutub väga suureks ja tekib ka maksa suurenemine.

Esmalt on haiguse kulg aeglane, see on krooniline faas, mis võib püsida pikka aega ega põhjusta sageli vaevusi. Aktseleratsiooni ehk kiirenemise faasis haigus süveneb, valgeliblede hulk suureneb. Haiguse lõppstaadium on blastne faas, siis tekib palju valgeliblede eellasrakke ehk blaste, haigus sarnaneb ägedale leukeemiale ja allub halvasti ravile.

Sümptomid ehk avaldumine

Haiguse kroonilises faasis on sümptomid tagasihoidlikud, põrna suurenemine võib põhjustada rõhumistunnet vaskul ülakõhus, mõnikord esineb luuvalu.
Üldised vaevused on väsimustunne ja öine higistamine. Aktseleratsioonifaasiga kaasneb palavik, põrna suurenemine ja teiste vaevuste süvenemine.
Blastses faasis väsimus süveneb, sageli tekib palavik, luu- ja liigesvalud ning tüsistused: infektsioonid ja verejooksud või sinised plekid nahal hüübimishäirete tõttu

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

KML diagnoos põhineb veremuutuste leidmisel, luuüdist võetud proovitüki ehk biopsia mikroskoobiga uurimisel ja kromosoomimuutuste (Philadelphia kromosoom) leidmisel.
Veres on valgeliblede hulk väga palju tõusnud ning esineb ka  valgeliblede eellasvorme ehk blaste, punaliblede arv on langenud ja vereliistakute hulk sageli tõusnud.
Põrna ja maksa suuruse hindamiseks tehakse ultraheliuuring.

Ravivõimalused

Ravi eesmärgiks on luuüdis toimuvate muutuste maha surumine ja remissiooni (haiguse taandumise) saavutamine.
Kasutatakse keemiaravi (hüdroksüuurea, busulfaan) ja interferooni. Haiguse kroonilises faasis on ravitulemus sageli hea ning haigus püsib sageli mõne aasta jooksul kontrolli all.
Ainuke paranemist võimaldav ravi on terve inimese luuüdi siirdamine haiguse kroonilises faasis, aga alati ei ole siirdamine võimalik või ei ole sobivat doonorit. Haiguse blastset faasi ravitakse nagu ägedat leukeemiat, aga tulemused on vaid lühiaegsed.
Vastavalt vajadusele tehakse vaevuste leevendamiseks ja tüsistuste raviks punaliblede või vereliistakute ülekannet ning infektsioonide puhul kasutatakse antibiootikume.

Prognoos

Keskmine elulemus on 3-4 aastat. Peale luuüdi siirdamist on umbes pooltel juhtudel võimalik täielik paranemine.

Ennetamine

Kroonilise müeloidse leukeemia tekkimist ei saa ennetada.

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1999
Herold jt. Sisehaigused, 1999
Kodin Suuri Lääkärikirja 1995

 

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?