Haigused ja seisundid

Kraniofarüngioom

Craniopharyngioma (ld. k)
Craniopharyngioma (ingl. k)

Seletus
Kraniofarüngioom on hüpofüüsi ehk ajuripatsi healoomuline kasvaja.

Ülevaade
Kraniofarüngioom on väga harva esinev kasvaja, millest 50 % esineb alla 16-aastastel lastel, ülejäänud 50% täiskasvanuil. Esinemissagedus on umbes 0,13 uut haigusjuhtu 100000 elaniku kohta aastas. Oma rakuliselt ehituselt on kasvaja küll healoomuline, kuid asukoha tõttu ajus halvaloomuline. Kirurgilislelt hästi ravitav.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Põhjused, miks tekib kraniofarüngioom, ei ole teada. Oma olemuselt on ta looteeas hüpofüüsi ja neelu (ld. pharynx) ühendanud rakkudest pärinev kasvaja. 

Sümptomid ehk avaldumine

Kraniofarüngioom on aeglaselt kasvav tuumor ehk kasvaja, mille sümptomid võivad avalduda alles 2-3 aastat või isegi kauem peale tema teket. Sümptomid tekivad siis, kui kasvaja suurus hakkab ületama umbes 3 cm-t.
Seetõttu kraniofarüngioomi sümptomiteks ongi hüpofüüsi ja tema läheduses oleva aju osa (hüpotaalamuse) töö puudulikkusest tekkivad sümptomid.

Kõige tavalisemalt esineb peavalu, mis on tingitud koljusisese rõhu tõusust,  endokriinsed ehk sisesekretsiooni häired ja nägemishäired. Peavalu on pidev, pidevalt suurenev, tuim. Endokriinsetest häiretest hüpotüreoidismi ehk kilpnäärme vaegtalitlust esineb 40 %-l, need sümptomid on kaalulangus, nõrkus, külmakartlikkus, kõhukinnisus.
Umbes 25 %-l esineb neerupealiste puudulikkusele viitavaid sümptome nagu südame rütmihäired, segasusseisundid,  iiveldus, oksendamine, mis kõik on tingitud sellest, et neerupealise mineraalainete ainevahetust reguleeriv funktsioon on häiritud. Umbes 20 %-l esineb tohutu janu ja selle tõttu suur uriini hulga eritamine ehk niinimetatud magediabeet.
80 % täiskasvanud kraniofarüngioomiga inimestest kaebavad seksuaalelu häireid, 90 % meestest esineb impotentsust ehk suguvõimetust, enamusel naispatsientidest esineb amenorröa ehk menstruatsiooni puudumine.
Lapseeas alguse saanud kasvajaline protsess viib kasvupeetusele ja puberteedi hilinemisele. Kuna kasvaja asub väga lähedal nägemisnärvidele, siis kasvaja suurenedes tekivad nägemishäired, mida vanemad patsiendid oskavad kaevata, kuid lastel võib ilmneda alles siis, kui nägemine on peaaegu kaotatud.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kuna tegemist on ajukasvajaga, siis tema diagnoosimiseks on vajalik kas kompuutertomograafiline või magnetresonantstomograafiline uuring peaajust, mis mõlemad on sarnased röntgenuuringuga.
Kuna kraniofarüngioomiga kaasneb palju endokrinoloogilisi ehk sisenõrenäärmete häiretele omaseid kaebusi, võidakse teha ka vereanalüüse hindamaks endokriinnäärmete töövõimet.

Ravivõimalused

Kraniofarüngioomi ravi on kirurgiline. Kasvajaline mass hüpofüüsi piirkonnast eemaldatakse. Viimasel ajal kasutatakse selleks tehnikat, kus kasvaja eemaldatakse spetsiaalsete riistade abil ninaalusi tehtud avade kaudu ilma, et ajukoljut oleks vaja avada. Seda tehnikat peetakse väga efektiivseks ja inimesele vähe traumeerivaks.

Prognoos

Kraniofarüngioom on küll healoomuline, kuid oma asukoha tõttu ajus siiski pahaloomuline kasvaja, sest kasvades hävitab ta enda ümbruses olevaid ajukudesid. Kraniofarüngioom ei ole pärilik, seetõttu ei pea kartma, et ta antakse oma järglastele edasi.
Elulemus on parem lapseeas avastatud kasvajate puhul kui vanas eas tekkinud kasvajate puhul. Mida kiirem on ravile pääsemine ehk kasvaja opereerimine, seda parem on ka prognoos.

Ennetamine

Kraniofarüngioomi ennetamine ei ole kuidagi võimalik.

Kasutatud kirjandus:
„Lastehaigused“, 1999
Interneti andmebaasid