Haigused ja seisundid

Kõrivähk

Carcinoma laryngis (lad.k)
Malignant laryngeal tumors (i.k.)

Selgitus
Peamiselt mõeldakse termini all kõri piirkonna erinevaid pahaloomulisi kasvajaid.

Ülevaade
Peamiseks kõrivähi riskifaktoriks on suitsetamine ning just neil isikutel esineb kõrivähki seitse korda sagedamini kui mittesuitsetajatel. Kui minevikus oli see reeglina mehi tabav probleem, siis seoses naiste suurenenud suitsetamisega, on neilgi hakanud kõrivähki haigestumine kiiresti tõusma. Eestis ei esine kõrivähki väga sageli.

Tekkepõhjused- ja mehhanismid

Lisaks eelpool nimetatud suitsetamisele, tuuakse riskifaktorina ära ka suitsutatud ja grillitud toitude söömine. Nagu paljude teiste kasvajate puhul, pole ka kõrivähi tekkemehhanism praeguseks täiesti välja selgitatud.
Kõige rohkem esineb kõrivähki kõripealise piirkonnas (seal, kus on anatoomiline ühendus söögitoru ja hingetoru vahel).

Sümptomid ehk avaldumine

Reeglina avaldub kõrivähk kliiniliste sümptomitega suhteliselt hilja ning need olenevad kasvaja suurusest ning paiknemisest.
Erinevad sümptomid sõltuvad sellest, millistele kõrvalasuvatele organitele kasvaja peale surub või läbi kasvab.
Hiliste sümptomitena täheldatakse takistust neelamisel (kasvaja surub söögitorule), hääle muutust (haaratud on häälepaelad või neid varustav närv), häälekat, vilistavat hingamist (kasvaja surub hingetorule), kõrvavalu (närvi haaratus) ning kaelal katsutavat lisamassi.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Alustatakse tagasiulatuvast uurimisest, et kuidas konkreetne kaebus on tekkinud ja mis sellega kaasnenud on. Kogu kõrivähi ravimise aluseks on teadmine, millises kõri osas tuumor täpselt asub. Selle hindamiseks kontrollitakse larüngoskoobiga ehk kõripeegliga üle häälepaelte liikuvus ning see, kui kaugele tuumor kõris ulatub.

Üldnarkoosis teostatakse jäiga larüngoskoobi abil endoskoopiline proovitüki võtmine.
Kuna kõrivähk annab reeglina siirdeid ehk metastaase kõigepealt kopsu, siis on oluline teha ka röntgenpilt rindkerest.
Kuna kõri on osa hingamissüsteemist ning üheks peamiseks kõrivähi sümptomiks võib hingamispeetus, siis võetakse tavaliselt ka vereproov veregaaside hindamiseks.
Lisaks röntgenfilmile tehakse kompuutertomograafiline uuring kaelast ning rindkereõõnest. See uuring on vajalik hindamaks kasvaja suurust levikut ning lümfisõlmede olukorda ning et otsustada, milline saab olema lõikuse maht. Seda, kas lõikus on võimalik või mitte, otsustatakse ka kopsu funktsionaalsete testide järgi.

Ravivõimalused

Kõrivähi peamiseks ravimeetodiks on operatsioon, millele lisaks olenevalt kasvaja suurusest ning ulatusest võib lisanduda  kiiritusravi. Keemiaravi lisandub harva mõne väga laialt levinud kasvaja puhul.
Operatsioon võib mahult olla radikaalne või säästev. Täieliku kõrieemaldamise (larüngeotoomia) puhul ei saa hingata enam nagu tavaliselt, vaid siis käib see läbi trahheostoomi ja ka rääkima tuleb õppida teisti. Erinevate säästvate lõikuste puhul on võimalik, et hingamine ning rääkimine käib vana viisi edasi, kuid selle eelduseks on kasvaja varajane avastamine. Kiiritus võib toimuda enne või pärast lõikust ning onoluline just metastaaside hävitamiseks.
Operatsiooni ja kiiritusravi tüsistustena võib tekkida kõhrenekroos, mille järgselt tuleb kindlasti teha totaalne larüngeotoomia.

Prognoos

Kui kõrivähiga jõutakse spetsialisti juurde varakult, see tähendab et kasvaja pole jõudnud veel haarata kõrvalasuvaid struktuure ning organeid ega anda kaugsiirdeid, on prognoos ravi puhul hea.

Ennetamine

Vältida tuleb kindlasti peamist riskifaktorit – suitsetamist.

Kasutatud kirjandus
J. Norton, R. Bollinger “Surgery: Basic Science and Clinical Evidence” 2000
www.emedicine.com