Haigused ja seisundid

Kõrgvererõhutõbi, neeruhaigusest

ka renovaskulaarne hüpertensioon

Hypertensio renovascularis (ld.k)
Renovascular hypertension (ingl.k)

Seletus
Vererõhu kõrgenemine neeruarterite ahenemise tõttu.

Ülevaade
Renovaskulaarne hüpertensioon kuulub sekundaarsete (ehk teatud seisunditest põhjustatud) hüpertensioonide rühma. Haiguse sagedus on 6 : 100 000 inimese kohta ning iseloomulik on avaldumine enne 30ndat või pärast 50ndat eluaastat.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Normaalne stabiilne vererõhk tagatakse südame poolt ringesse pumbatud verehulga ning arterite seisundiga.
Mitmed faktorid (organismi vee- ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi häired, mitmed hormoontasakaalu häired) võivad vererõhku mõjustada.
Neeruarterite ahenemine vähendab verevoolu neerudesse, mis viib vererõhku tõstva hormooni – reniini - suurenenud vabanemisele neerudest ning kõrgvererõhutõve tekkele.
Neeruarterite ahenemise põhjuseks võib olla veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos (vanematel inimestel), trauma või fibromuskulaarne düsplaasia (noorematel).

Sümptomid ehk avaldumine

Väga sageli kaebused puuduvad ning kõrgenenud vererõhk leitakse juhuslikult.
Ainsaks sümptomiks võib olla peavalu.
Tugeval vererõhu kõrgenemisel lisanduvad väsimus, isutus, iiveldus, liigne higistamine ning ärevus, harvem valud südame piirkonnas.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kõrgenenud vererõhku peab mõõtma korduvalt, et selgitada rõhu püsiv kõrgenenud tase. Neerudest tingitud hüpertensioon on tihti raske ning allub halvasti ravile. Eriti on kõrgenenud diastoolne vererõhk.
Kui tekib kahtlus renovaskulaarsele põhjusele, teostatakse renaalne angiograafia (kontrastainega neeruveresoonte röntgenuuring) ja/või intravenoosne urograafia (radioisotoobiga uuring, näitab neerude töö efektiivsust).
Kindlasti uuritakse ka südame seisundit elektro- või ehhokardiograafia abil.

Ravivõimalused

Ravi on suunatud vererõhu alandamisele.
· Režiim – kaalu alandamine, piisav füüsiline koormus, suitsetamisest ja alkoholist loobumine, tervislik toitumine.
· Tablettravi - kasutatakse väga erinevaid ravimrühmi: diureetikumid (furosemiid), β-blokaatoreid(propranolool), kaaliumpreparaate (panangiin), AKE inhibiitoreid (monopriil) jt.
· Kirurgiline ravi – kahjustatud neeruarteri rekonstruktsioon (avatud lõikus) või balloonangioplastika (protseduur veresoone kaudu).

Prognoos

Renovaskulaarne hüpertensioon on sageli halvasti ravile alluv, tihti on vaja muuta raviskeemi ning kasutada erinevate meetodite kombinatsioone. Noortel võib kirurgiline ravi anda häid tulemusi, kuid üldiselt peab diagnoosimise järgselt vererõhku jälgima kogu eluaja vältel.
Tablettravi kasutamise kõrval on väga tähtis koht korrektsel režiimil!
Tüsistustena võivad tekkida südamelihase infarkt, südame puudulikkus, neerupuudulikkus ning insult.

Ennetamine

Renovaskulaarset hüpertensiooni ei ole alati võimalik ennetada. Teatud faktorid (ülekaalulisuse, alkoholi ning tubaka vältimine; tervislik toitumine ning piisav füüsiline koormus) aitavad ennetada veresoonte lupjumist ning sellest tulenevaid tüsistusi (k.a. renovaskulaarne hüpertensioon).

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
Harrison’s Principles of Internal Medicine, 1998
Interneti andmebaasid

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?