Haigused ja seisundid

Kopsupõletik

ka pneumoonia
Pneumonia (lad.k)
Pneumonia (ingl.k)

Seletus
Kopsupõletik ehk pneumoonia on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega.

Ülevaade
Kopsupõletikku võivad tekitada nii bakterid, seened kui viirused, harvem on põletik tingitud kiirituskahjustusest või reaktsioonist mõningatele ravimitele.
Kopsupõletikku haigestub aastas kogu maailmas miljoneid inimesi. Pneumooniat esineb enam väikelastel ja vanuritel.
Noortel ja täiskasvanutel on kopsupõletik tavaliselt suhteliselt hästi ravile alluv. Raskemalt kulgeb haigus neil, kel esinevad lisaks kroonilised haigused, ja väikeklastel ning vanuritel. Suremus varieerub 5-15% piires sõltuvalt vanusest, olles suurim >75 aastastel.

Tekkepõhjused- ja mehhanismid

    • Põhiliseks kopsupõletiku tekitajaks on bakter nimega Streptococcus pneumoniae (pneumokokk). Viimasel ajal esilekerkinud kopsupõletike tekitajatest tuleb nimetada Mycoplasma pneumoniaet ja Chlamydia pneumoniaet, Haemophilus Influenzaet

 

  • Viirustest

 

  • põhjustavad pneumooniat sagedamini gripiviirus, paragripiviirus, adenoviirus.

 

  • Seentest

 

  • põhjustatud pneumooniat esineb peamiselt immuunpuudulikkusegs haigetel.

Haigustekitajad onolenevalt vanusest, kaasuvatest haigustest ja haigestumise mehhenismidest erinevad.Sõltuvalt sellest kasutatakse raviks ka erinevaid antibiootikume.

Tervetel inimestel on hingamisteed kõrist madalamal steriilsed, sest organismi kaitsesüsteemid (teatud immuunsüsteemirakud, köhimine, aevastamine) aitavad kahjutuks teha sissehingatuid võõrosiseid ning mikroobe.

Pneumoonia kujuneb kaitsemehhenismide häirumisel, mida võivad põhjustada
külmetus,
ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid,
südamepuudulikkus,
alkoholism,
ja muud kroonilised haigused
ja/või immuunsüsteemi nõrgestavad seisundid

või ka kopsukoe kiiritus
või keemiline kahjustus.

Haigustekitajad satuvad alumistesse hingamisteedesse neelust võimikroobide õhust sissehingamisel - piisknakkusena.
Lamajatel haigetelsoodustab pneumoonia teket vähesest liikumisest tingitud rögapeetus. Kogunenud röga on soodsaks pinnaks nö haiglanakkustele - haigla tingimustes kasvavatele sageli ravile raskesti alluvatele haigustekitajatele.

Harvem levivad kopsupõletikutekitajad mõnest organismis paiknevast põletikukoldest vere teel kopsu või satuvad otse kopsuvigastuse kaudu kopsukoesse.
Oksemasside kopsutõmbamisel tekib kopsude keemiline kahjustus.
Mikroobidel on omadused, mis põhjustavad organismi immuunsüsteemi aktiveerumise ning põletikureaktsioonide tekke. Kujunebki välja kopsupõletik.

Sümptomid ehk avaldumine

Kopsupõletiku puhul esinevad sagedamini palavik, köha koos röga eritusega, nõrkus, hingeldus, valutorked ühel rindkere poolel, ulatusliku protsessi puhul kopsus ka hingeldus.

Bakterite

poolt põhjustatud ägedale kopsupõletikule on iseloomulik järsk algus külmavärinate, palaviku ja valutorgetega ühel rindkere poolel. Lisanduvad piinav kuiv köha, nõrkus ning peavalu.

Viirusest

põhjustatud pneumoonia võib alata hiilivalt vähese köha, süveneva nõrkuse, suurenenud higistamise ning väikese palavikuga. Esineda võivad ka liigese- ning lihasevalud.

Diagnoosimine, ehk millseid uuringuid võidakse teha ja miks

Diagnoosimisel on väga oluline röntgenülesvõte kopsudest. Kuigi kompuuteruuring võimaldab kopsudes olevaid muutusi paremini hinnata, piisab kopsupõletiku diagnoosimiseks tavaliselt röntgenpildist. Kompuutertomograafilist uuringut ei kasutada rutiinuuringuna ka tema kalliduse tõttu.

Ka kopsude kuulatlusleid, räginate esinemine, on diagnoosi panekul oluline.

Vereanalüüsis

võib sedastada põletikule iseloomulikke tunnuseid: settereaktsiooni tunduvat kiirenemist, valgeliblede arvu suurenemist ning C-reaktiivse valgu -põletikumarker- olemasolu.

Põletikutekitaja kindlaksmääramist

-röga mikroskoopiline uuring, rögakülv - kasutatakse raskelt ja ebatüüpiliselt kulgevate haigusvormide puhul. Sellisel juhul kasutatakse uurimismaterjaliks röga, ninaneelulima, verd või bronhidest saadud sekreeti.

Ravivõimalused

Kopsupõletiku kindlakstegemise järgselt alustatakse kohe antibiootikumraviga olenemata sellest, mis on kopsupõletiku tekkepõhjuseks.

Antibiootikumi valikul lähtutakse sellest, milline bakter võiks antud konkreetsel inimesel kõige tõenäolisem kopsupõletiku tekitaja olla. Arvesse võetakse inimese vanust, kaebusi, kaasnevaid haigusi, haiglas viibimist, organismi nõrgestavaid faktoreid.

Ravi adekvaatsuse üle saab otsustada esimese paari päeva jooksul. Õige ravi puhul hakkab palavik langema ning kuiv piinav köha muutub mõne päevaga lahtiseks.

Esimene ravikuur antibiootikumidega kestab 7-10 päeva.

Seentest põhjustatud kopsupõletiku ravile lisatakse seentevastased ehk antimükootilised ained.

Muu ravi: rögalahtistid, teatud juhtudel köha pärssivad ravimid, valuvaigistid, palavikualandajad.

Kergematel juhtudel võib kopsupõletikku ravida kodustes tingimustes, raskematel - haiglas.

Prognoos

Äge kopsupõletik kestab 3-4 nädalat.
Ligikaudu 1%-l kopsupõletikku põdenuist muutub see krooniliseks.

Kopsupõletiku tagajärjel võvad kujuneda ka erinevad tüsistused - kopsukelmepõletik, mädakolle kopsus, sepsis (bakterid veres, raske üldseisund), verega kopsust mujale organismi levinud põletikukolded, kopsu hingamispinna vähenemine, kopsukoe sidekoestumine. Nende tekkes mängib rolli tavaliselt organismi vastupanuvõime või haigustekitaja iseloom - halvasti ravile alluvad haigustekitajad viivad sageli haiguse pikalevenimiseni ja tüsistuste tekkimiseni.

Riskitegurid

Vanus

üle 65 eluaasta või alla 5 eluaasta, suitsetamine, krooniliste südame-, kopsu- ja neeruhaiguste põdemine, langenud immuunsus - sealhulgas HI-viiruse kandlus, pikk lamamisrežiim haiglas või kestvalt hingamisaparaadi alla viibimine.

Ennetamine

Pneumokokivaktsiin

on mõeldud pneumokoki poolt põhjustatud kopsupõletike profülaktikaks täiskasvanutel ja kaheaastaseks saanud lastel.
Efektiivsuseks hinnatakse 50-60%.
Vaktsineerimine on soovitav riskigruppi kuuluvate inimeste hulgas.
Sarnaselt USA ja Kanadaga soovitatakse pneumokokivastast vaktsineerimist kõigile 65 aastaseks saanutele.
Üldisesse vaktsineerimiskalendrisse pneumokokivastane vaktsiin hetkel ei kuulu.

Kopsupõletiku ennetamiseks on kasutusel ka gripivaktsiin.
Kuigi vaktsiinid ei anna täielikku kaitset infektsioonide eest, vähendavad nad raskete infektsioonide, komplikatsioonide ja surmajuhtude sagedust.

Kasutatud kirjandus

  1. Pulmonoloogia lühikursus, TÜ Kopsukliinik, Tartu 1994
  2. Helle Leesik, Äge pneumoonia, Tartu 1993
  3. Matti Maimets, Infektsioonhaigused
  4. Vaktsineerija käsiraamat, Medicina 1994
  5. The Merck Manual, 7th edit.1999