Haigused ja seisundid

Kopsuemfüseem

ka kopsupuhitus
Emphysema pulmonum (ld.k)
Emphysema (ingl.k)

Seletus
Kopsuemfüseem ehk kopsupuhitus on kopsu õhuruumi suurenemine, mida põhjustab kopsualveoolide vaheseinte hävimine.

Ülevaade
Emfüseem on peamiselt mõne teise haiguse (astma, krooniline bronhiit) tagajärjel tekkiv seisund, mida iseloomustab kopsuosade laienemine alveoolivaheseinte hävimise tõttu. Laienenud ja osaliselt hävinud alveoolides on gaasivahetus häirunud. Emfüseem on krooniline haigus.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Emfüseem on aastate jooksul välja kujunev haigus, mis võib haarata mingi osa kopsust või kogu kopsu. Põhjuseks on erinevad haigused: bronhiaalastma, krooniline obstruktiivne bronhiit, armistumine teistes kopsu osades ning varasem kopsu eemaldav operatsioon (sellel juhul on allesjäänud kopsu laienemine ehk emfüseem kompensatoorne) ning esineb ka vanemas eas tekkiv vanadusemfüseem.

Emfüseemi tekkimist soodustab suitsetamine ja kaasasündinud alfa1-antitrüpsiini puudulikkus.

Kopsualveool on pisike kotitaoline põieke, läbi alveooli seina toimub gaasivahetus vere ja sissehingatud õhu vahel. Kopsus on miljoneid alveoole.
Emfüseem tekib, kui õhk ei pääse alveoolidest välja, alveoolid laienevad ja nende seinad purunevad osaliselt. Emfüseem areneb pikkamööda, hiljem tekivad kopsu suured tühjad õõned. Sellised muutused suurendavad kopsu ruumala ja kops laieneb, aga väheneb gaasivahetuses osalevat kopsupindala ja tekivad gaasivahetuse häired, mille tagajärjel vere hapnikusisaldus langeb ja tekib krooniline pulmokardiaalne puudulikkus (südame-kopsu puudulikkus), mida iseloomustab hingamispuudulikkus, rõhu tõus kopsuarteris ja südame parema poole laienemine.

Sümptomid ehk avaldumine

Hingeldus ja õhupuudustunne (alguses koormusel ja hiljem ka rahuolekus) ning krooniline köha rögaeritusega või ilma on tavalised nähud.
Lisaks võivad esineda tursed jalgadel ja kaalulangus ning nahk muutuda sinakaks ehk tsüanootiliseks. Rindkere laieneb ja muutub tünnikujuliseks. Korduvalt esinevad hingamisteede infektsioonid.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosimiseks kuulatakse kopsu, tehakse röntgenülesvõte ja mõnikord ka kompuutertomograafiline uuring, kus on näha kopsus emfüseemi tõttu tekkinud muutused.
Spirograafia abil saab hinnata kopsufunktsiooni ja mahtu.
Arteriaalse vere analüüsiga määratakse vere hapnikusisaldus ning mõnikord määratakse ka alfa1-antitrüpsiini sisaldust veres.

Ravivõimalused

Juba tekkinud emfüseemi ei ole võimalik ravida, sest kopsukude on pöördumatult kahjustatud. Haiguse süvenemise pidurdamiseks on väga tähtis suitsetamise lõpetamine.
Sümptomite leevendamiseks kasutatakse hingamisteid laiendavaid bronhodilataatoreid, tursete vähendamiseks uriiniga vedeliku väljumist soodustavaid  diureetikume ning infektsioonide korral antibiootikume.
Vajalik võib olla kodune hapnikravi.
Mõnikord on võimalik kopsumahtu vähendav operatsioon, mille käigus eemaldatakse hingamises mitte osalev laienenud kopsupiirkond ning väga harva kasutatkse ka kopsusiirdamist.

Prognoos

Prognoos sõltub kopsuemfüseemi raskusest ning on hea, kui haiguse varajases staadiumis lõpetada suitsetamine ning haigus enam ei süvene. Kui on tekkinud hapnikupuudus ning krooniline pulmokardiaalne puudulikkus, siis on prognoos halb.

Ennetamine

Mittesuitsetamine vähendab oluliselt kopsuemfüseemi tekkimise riski.

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?