Haigused ja seisundid

Kõõrdsilmsus

ka strabism
Strabismus (ld.k)
Strabismus (ingl.k)

Seletus
Nägemishäire, mille puhul silmad vaatavad erinevatesse suundadesse.

Ülevaade
Kõõrdsilmsus pole harv seisund, see võib tekkida umbes 4% lastest. Kui strabism on diagnoositud varakult, on selle ravi peaaegu alati efektiivne.
Kõõrdsilmsus võib tekkida ka täiskasvanueas enamasti neuroloogiliste haiguste tagajärjel.
Eristatakse eksotroopiat (kõõrdsilmsus, kui silm vaatab väljapoole) ja estroopiat (kõõrdsilmsus, kui silm vaatab sissepoole).

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Silmade erinev suunatus on tingitud silma liigutavate lihaste toonuse tasakaaluhäirest. Kuna lihased alluvad aju kontrollile, siis esineb strabismi eriti sageli neil lastel, kellel on häireid ajutalitluses, näiteks tserebraalparalüüsi, Downi tõve, vesipea ja ajukasvajate puhul.

Kõõrdsilmsust võivad põhjustada ka kataraktist või traumast tingitud nägemishäired, samuti tugev lühi- või kaugnägelikkus ainult ühes silmas. Sel juhul saab aju kummastki silmast erineva pildisignaali ning valib välja selle, mis on teravam. Silm, mida ei kasutata, vaatab kõõrdi.

Kui aju ei kasuta pikka aega halvemini nägevat silma nägemissignaali saamiseks, siis võib see silm jääda pimedaks. Seda nimetatakse "laisa silma sündroomiks".
Enamasti tekib nimetatud seisund lapseeas.
Ajuinfarkt või ajukasvaja on täiskasvanueas tekkinud kõõrdsilmsuse tavalisemaks põhjuseks.
Samuti võib strabism tekkida diabeedi, kilpnäärme haiguste ja myasthenia gravise puhul.

Sümptomid ehk avaldumine

 Tavaliselt on inimese vikerkestade ümber olevat valget ala, skleerat mõlemal pool võrdselt. Kõõrdsilmsuse puhul see nii pole.
Kõrvalseisjal jääb mulje, et inimene ei vaata mõlema silmaga ühte punkti.
 Väikelastel võib esineda nn. pseudostrabismi, mis pole haiguslik. Silmade koordineeritus on veel lõplikult väljakujunemata. Samas ei välista see tõelise strabismi olemasolu.
Pseudostrabismi puhul on silmast tagasipeegelduv valgusrefleks mõlemas silmas täpselt pupilli keskel, nagu normaalsel silmal. Kõõrdsilmsuse puhul on valgusrefleks ebasümmeetriline.
 Võib esineda ka kahelinägemist, kui silmad on võrdse nägemisteravusega.
 Kui silm on pööratud väljapoole, nimetatakse seisundit eksotroopiaks, kui sissepoole, siis estroopiaks.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

 Nägemisteravuse testimine spetsiaalsete tabelite abil
 Silma liigutavate lihaste funktsiooni kontrollimine  - liigutatakse silme ees mingit eset, mida vaatlusalune peab jälgima ilma, et liigutaks pead.
 Võrkkesta uurimine – selleks tilgutatakse silma pupilli laiendavaid silmatilku. Seejärel vaatab arst oftalmoskoobiga (väike seadeldis luupide süsteemiga, mida arst käes hoiab) läbi pupilli võrkkesta. Seda tehakse selleks, et välistada võrkkesta haigused. Mõnda aega peale uuringut on nägemine hägune, kuid nägemine taastub paari tunni jooksul, kui silma tilgutatud ravimi toime möödub.

Ravivõimalused

Kui lapsel on diagnoositud strabism, hakatakse treenima nõrgemat silma. Selleks kaetakse terve silm kinni, nii et laps peab kasutama ainult nõrgemat silma.
Kui võimalik, kirjutatakse välja prillid, mis korrigeerivad nägemishäiret.
Treenimiseks on olemas ka spetsiaalsed silmaharjutused, mida õpetab silmaarst.
Kui treenimine ei aita, tehakse silmalihastele operatsioon, kus paigutatakse silmalihaseid veidi ümber, nii et silm jääks otse vaatama.

Prognoos

Lapseeas on strabism peaaegu alati korrigeeritav, kuid täiskasvanueas mitte. Vahel tehakse küll operatsioon, kuid kõõrdsilmsus võib mõni aeg peale operatsiooni uuesti tekkida.

Ennetamine

Kõõrdsilmsust ennast ennetada pole võimalik, kuid ennetada saab sellest tekkivat nägemishäiret, kui alustada õigeaegset ravi.