Haigused ja seisundid

Kõhunäärmevähk

ka pankrease vähkkasvaja;
pankrease vähk
Carcinoma pancreatis (ld.k)
Pancreatic cancer (ingl.k)

Seletus
Pankrease vähk on kõhunäärme koest alguse saanud pahaloomuline kasvaja.

Ülevaade
Pankrease vähkkasvaja on tavaliselt vanemate inimeste haigus- 2/3 juhtudest diagnoositakse üle 65a. vanustel isikutel. Varajane avastamine on küllalt raske, kuna sarnaselt paljudele teistele halvaloomulistele kasvajatele ei esine haiguse alguses selliseid ilminguid, mille alusel võiks kahtlustada vähi olemasolu.
Sagedasem  esinemine on musta rassi hulgas ning meestel.
Maailma eri paigus on haigestumus erinev, nii on see näiteks kõrgem Taanis, Rootsis ja Norras ning madalam Austraalias ja Hiinas. Eestis diagnoositi 1997a. 11,9 juhtu 100000 elaniku kohta (199 esmasjuhtu)

Tekkepõhjused ja – mehhanismid

Pankrease vähkkasvaja ühest tekkepõhjust ei teata. Tõenäoliselt on tegemist mitmete faktorite koosmõjuga: geneetilised ehk pärilikud tegurid, toitumisharjumused, ümbritsev keskkond, organismi teised haigused.
Soodustavate faktoritena arvatakse kohvi, alkoholi ja sigarettide tarbimist, kroonilist pankreatiiti, pikaajalist kokkupuudet naftakeemia saadustega.

Erinevate mõjutuste tulemusena lakkavad pankrease koe rakud normaalselt töötamast ja hakkavad pidurdamatult vohama, moodustades kasvajalise koe.
Kuna pahaloomulise kasvaja rakkudele on omane organismis levida, ei ole haaratud üksnes kõhunääre, vaid mööda vere- ja lümfiteid jõuavad kasvajarakud ka teistesse organitesse, kus tekivad metastaasid ehk siirded.

Sümptomid ehk avaldumine

Esmased sümptomid pankrease vähkkasvaja puhul on üldised ja võivad seega olla mitmete haiguste tunnusteks.
Esmasteks kaebusteks võivad olla isutus, kaalukaotus, ebamugavustunne või valu kõhus ja iiveldus.
Haiguse arenedes tekivad rohkem  iseloomulikud ilmingud, mis sõltuvad kasvaja asukohast kõhunäärmes: valu ülakõhus ja seljas, naha ja limaskestade kollasus, oksendamine.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Olulised on inimese kaebused.

Vereanalüüsides võivad olla muutused, kuid mitte alati.
Kasvaja leidmiseks ja hindamiseks võidakse teha vastavalt vajadusele mitmeid uuringuid: ultrheli- ja/või kompuutertomograafiline uuring kõhukoopast, mao ja kaksteistsõrmiksoole kontrastainega röntgenuuring, kakasteistsõrmiksoole endoskoopia ehk sondiga uuring ja sapi- ning pankreasejuhade uuring.

Vajadusel tuleb teostada proovioperatsioon, kus saab otseselt hinnata edasise operatiivse ravi võimalikkust.

Ravivõimalused

Ravi eesmärgiks on kasvaja eemaldada. Seda võimaldab kirurgiline ravi, mis selle haiguse puhul on organismile väga traumaatiline. Kuna sageli diagnoositakse kõhunäärmevähk tema väheseid ilminguid andva kulu tõttu kaugele arenenud staadiumis, ei ole tervendavad operatsioonid enamasti teostatavad.
On võimalikud vaid protseduurid, mis kergendavad patsiendi elu.

Kiiritus- ja keemiaravi pankrease vähkkasvaja korral tervendavat efekti ei anna ning neid võimalusi kasutatakse vaid ebameeldivate sümptomite leevendamiseks.

Prognoos

Kõhunäärme vähkkasvaja on väga raske haigus, mille 5 aasta elulemus sõltuvalt kasvaja paiknemisest kõhunäärmes on 0 -30%.

Ennetamine

Otseselt midagi tehes või tegemata jättes pankreasevähki ära hoida ei saa. Kasulik on hoiduda eespool kirjeldatud oletuslikest haiguse teket soodustavatest teguritest.