Haigused ja seisundid

Kõhulahtisus, reisil

Diarrhea (ld.k)
Travelers diarrhea (ingl.k)

Selgitus
Kõhulahtisus, mis tekib reisimisel erineva kliima, sanitaarsete olude ja ühiskondlike tavadega riikidesse.

Ülevaade
Reisikõhulahtisus on küllalt tavaline keskkonnavahetusele kaasnev ilming. Kõhulahtisus kestab alla nädala, palavikku ega olulisi kõrvlekaldeid enesetundes ei esine.
Põhjuseks võib olla ebatavaline toit, muutused režiimis või kerged viirus- või bakteriaalsed nakkused, mis ravi ei vaja.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Meid ümbritsevas keskkonnas on palju erinevaid baktereid, mille vastu areneb organismi loomulik kaitse ehk immuunsus.
Kui liigume teise keskkonda, võime kokku puutuda haigustekitajatega, mille vastu meil immuunsust ei ole kujunenud. Seetõttu muutuvad reisija jaoks ohtlikeks bakterid, mis kohalikel elanikel tavaliselt haigusi ei põhjusta. Enamasti tekitavad sellised bakterid kõhulahtisust
Reisikõhulahtisuse kõige sagedasemateks tekitajateks on soolekepikesed (kindlat liiki bakterid), mis toodavad soolestikku ärritavat mürkainet. Tulemusena peristaltika ehk soole töötamine elavneb ning vedelik ei jõua jämesoolest imenduda, tekivad kõhuvalud ja kõhulahtisus.

Sümptomid ehk avaldumine

Haigus algab äkki, tavaliselt 3. reisipäeval.
Soole tühjendamiseks on vajadus kaks korda sagedamini kui tavaliselt, väljaheide võib olla pehme või vesine.
Sageli esinevad samal ajal ka valulikud soolekrambid.
Isu on vähenenud, võib esineda ka iiveldust ja oksendamist.
Haigus on tõsisem, kui väljaheites on verd või lima või kui on tõusnud kõrge palavik (üle 38° C).
Imikutele võib veekaotus olla eluohtlik!

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Haiguse diagnoos pannakse kaebuste ning haiguspildi alusel.
Väljaheitest on võimalik otsida võimalikku haigust tekitavat bakterit, kuid tavaliselt ei ole see vajalik.

Ravivõimalused

Reisikõhulahtisus möödub tavaliselt iseenesest.
Kuna sel ajal on soolade ja vee kaotus suur, tuleks juua vähemalt kaks liitrit mineraalvett päevas.
Võib tarvitada ka kõhukinnisteid (reisikõhulahtisuse puhul sobivad need, mis tõmbavad endasse mürkaineid – adsorbeerivad kõhukinnistid). Kui kasutada vale ravimit, võib seisund hoopiski halveneda.
Kui väljaheites esineb verd või on tõusnud palavik, või kui kõhulahtisus ei möödu nädala jooksul, on sageli vajalik haiglaravi.

Prognoos

Kõhulahtisus möödub vähem kui nädalaga ja taastumine on täielik.

Ennetamine

Suurem haigestumise risk on neil, kes reisivad arenenud maadest sooja kliimaga vähemarenenud riikidesse (eriti Mehhiko, Lõuna-Ameerika, Aafrika ja Aasia troopilised alad).
Haigus kulgeb raskemini neil, kel on immuunsus langenud – imikud, vanurid, immuunsüsteemi kahjustavate haigustega  ja seisunditega isikud (AIDS, neeruhaigused, vähk, suhkurtõbi).

Enne reisi tuleks konsulteerida arstiga, kes vajaduse korral määrab teie individuaalseid iseärasusi arvestades ravimi, mida võtta reisi ajal. Tavaliselt on selleks antibiootikum. Normaalse immuunsusega inimestel pole ennetavat ravi vaja.

Oluline on hoolikas hügieeninõuete järgimine reisil – käte pesemine enne sööki, toidu läbikuumutamine või koorimine. Juua ei tohi kraanivett, samuti mitte jooke, kuhu on lisatud jääkuubikuid. Vältida tuleks ka piimatooteid, sealhulgas jäätist, kuna pole kindel, et need on õigesti pastöriseeritud. Joogiks tuleks kasutada pudelitesse villitud karboniseeritud vett – karboniseerimine alandab soolestiku pH-d ning tekitab bakteritele ebasoodsa keskkonna.

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?