Haigused ja seisundid

Kõhulahtisus

Ka diarröa
Diarrhoea (lad. k.)
Diarrhea (ingl. k.)

Ülevaade
Kõhulahtisus tähendab roojamist kolm või üle kolme korra päevas, kusjuures väljaheide on normaalsest vedelam.
Üle kahe nädala kestnud kõhulahtisuse korral on tegemist kroonilise kõhulahtisusega.

Tekkemehhanismid

Järsku algav ning paar päeva kestev kõhulahtisus on tõenäoliselt tingitud viirustest, bakteritest või toidumürgitusest.
Toidumürgitus on bakteri, bakteri poolt toodetud mürgise aine ehk toksiini või viiruse poolt põhjustatud haigus, mis tekib järsku (24 tunni jooksul) pärast riknenud toidu söömist.
Mõnedel inimestel võib paar nädalat pärast HIV-nakkuse saamist tekkida gripitaolised haigusnähud, sealhulgas kõhulahtisus.

Üsna sagedaseks kõhulahtisuse põhjuseks on ärritatud soole sündroom. Sümptomid tekivad sageli seoses ülemäärase stressi, reeglipäratu söömise, kiudainetevaese toidu kestva pruukimise ja lahtistite kontrollimatu tarvitamisega. Tekivad motoorikahäired ehk soolesisu liikumine kas aeglustub (tekib kõhukinnisus) või kiireneb (tekib kõhulahtisus), need võivad ka vahelduda.

Mõned antibiootikumid (näiteks ampitsilliin) kahjustavad soole normaalset mikrofloorat sedavõrd, et “võimule pääseb” Clostridium difficile nimeline bakter ning tekib kõhulahtisus.

Malabsorptsiooni korral on kõhulahtisus tingitud toitainete imendumise häirest.
Hüpolaktaasia korral kutsub piimasuhkrut sisaldav toit esile gaasi kogunemise soolestikku ja kõhulahtisuse.

Tsöliaakia korral tekib kõhulahtisus teraviljades sisalduvate valkude (gluteen)talumatuse tõttu.

Haavandilise koliidi ja Chroni tõve korral tekib kõhulahtisus soolte põletiku tõttu.

Sagedasemad põhjused

• Viirused (rotaviirus, adenoviirus jt)
• Shigelloos
• Salmonelloos
• Kampülobakterioos
• Jersinioos
• Escherichia coli
• Ärritatud soole sündroom
• Antibiootikumidest tingitud kõhulahtisus
• Malabsorptsioon
• Tsöliaakia
• Hüpolaktaasia
• Tsüstiline fibroos
• Crohni tõbi
• Haavandiline koliit
• Toidumürgitus
• Mürgistused (mürgised seened, plii, elavhõbe, vask, arseen)
• Kiiritusravijärgne enteriit
• Soole verevarustuse või lümfiringe häired
• Diabeetiline neuropaatia
• Hormonaalsed häired (hüpertüteoos, gastrinoom jt)
• Pimesoolepõletik
• Soolesulgus
• Sapipõiepõletik

Haruldasemad põhjused

• HIV
• Koolera
• Lamblioos
• Krüptosporidioos
• Askaridoos ehk solgetõbi
• Soole kasvajad

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Oluline on välja selgitada
• Kõhulahtisuse algusaeg ning kestus
• Kaasnevad nähud (iiveldus, oksendamine, palavik, kaalulangus)
• Mida on inimene söönud/joonud, kas on tarbinud ravimeid
• Roojamise sagedus, rooja konsistents ja hulk
Soolenakkuse kahtluse korral võetakse täpsemaks uurimiseks väljaheiteanalüüs.
Saadud informatsiooni põhjal otsustatakse, kas ja milliseid uuringuid on vaja teha.

Koduse ravi võimalused

Kõhulahtisuse korral tuleks tarvitada palju vedelikku (mineraalvett, apteegis ilma retseptita saadavaid spetsiaalseid soolalahuseid).
Palaviku puhul üle 38,5º C võiks kasutada palavikku alandavaid vahendeid (aspiriin, paratsetamool).
Soolenakkuste vältimiseks tuleks pesta korralikult käsi, lihatoitusid korralikult läbi kuumutada, toiduaineid õigetes tingimustes säilitada.

Arsti poole pöördu juhul, kui

• kõhulahtisus kestab kauem kui 1-2 päeva ja/või kõhulahtisusega kaasnevad
• tugev kõhuvalu
• rohke/sage oksendamine
• liigesvalud
• südamekaebused
• kaalulangus