Haigused ja seisundid

Köha

Tussis (ld.k)
Cough (ingl.k)


Ülevaade
Köha on reflektoorne hingamisteede kaitsemehhanism, mille abil organism püüab takistada hingamisteedes olevate ärritajate liikumist sügavamale kopsu.
Köha tekitab järsk tugev väljahingamisliigutus.
Köha on väga sage erinevate haiguste puhul tekkiv sümptom, mida esineb kõigil inimestel. Köha on sageli lihtsa külmetuse kiirelt ja iseenesest mööduv tagajärg, aga võib olla märk palju raskema haiguse olemasolust.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Köha tekib hingamisteedes olevate närvide ärrituse tagajärjel. Ärritajaks võib olla põletik või mehhaanilised (tolm, lima, võõrkeha, surve väljaspoolt) ja keemilised (aurud, maohape) tegurid.
Ärrituse tagajärjel tekib järsk väljahingamisliigutus ja õhk surutakse kiiresti kopsudest välja. 

Sekreedi ehk röga eritumise järgi on köha märg ehk produktiivne või kuiv ehk mitteproduktiivne. Röga võib olla limane, mädane või verine.
Köha tekib lisaks hingamisteede haigustele ka südame- (südamepuudulikkus), söögitoru-, kilpnäärme-, ja keskseinandi haiguste korral.
Köha kestuse järgi jaotatakse köha lühiajaliseks ja pikaajaliseks ehk krooniliseks (üle 3 nädala).

Sagedasemad põhjused

Äge köha:
• Viirusliku- ja bakteriaalsed hingamisteede infektsioonid (lihtne külmetus, gripp, äge bronhiit, trahheiit)
• Kopsupõletik
• Südamepuudulikkus
• Kopsuateri trombemboolia
• Võõrkeha (toidu, vedeliku) sattumine hingamisteedesse (järsk köhahoog)
• Ärritavad ained: gaasid, tolm
• Läkaköha
• Kopsuinfarkt

Krooniline ehk pikaajaline köha:
• Astma
• Krooniline bronhiit (kroonilise bronhiidi peamiseks põhjuseks on suitsetamine!)
• Limaeritus ninaneelu („postnasal drip“, mis esineb näiteks pikajalise nohu ja ninakõrvalkoobaste põletiku puhul)
• Gastroösofageaalne refluks
• Ravimid (näiteks vererõhu raviks kasutatavad ACE-inhibiitorid)
• Tuberkuloos
• Bronhektaasia

Haruldlasemad põhjused

• Võõrkeha hingamisteedes
• Kopsu vähkkasvaja
• Psühhogeenne köha
• Aspiratsioon
• Kilpnäärme haigused
• Sarkoidoos
• Aordi aneurüsm
• AIDS

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Köha põhjustava haiguse kindlaks tegemiseks hinnatakse köha iseloomu (röga esinemine ja koostis, köha kestus), teisi haigustunnuseid ja kasutatakse erinavaid uurimismeetodeid:
röga analüüs, kopsu röntgenülesvõte, kompuutertomograafia, bronhoskoopia (hingamisteede uuring sondiga), spirograafia (hingamisfunktsioonide uuring), isotoopuuring, ultraheli.

Koduse ravi võimalused

Külmetushaiguste ägeda köha puhul võib kasutada köha leevendamiseks erinevaid vahendeid ja apteegist retseptita saadavaid ravimeid.
Teistel juhtudel sõltub ravi köha põhjustavast haigusest ning vajadusel kasutatakse lisaks köha leevendavaid vahendeid.
Köha leevendavad ravimid jaotatakse köha pärssivateks (kodeiin, dekstrometorfaan), mis pidurdavad köharefleksi ja röga lahtistavateks (bromheksiin, atsetüültsüsteiin, ambroksool), mis muudavad röga vedelamaks ja kergemini välja köhitavaks ning lisavad rögaeritust.

Kuna köha on kaitsemehhanism, mis puhastab hingamisteid, siis ei tohi röga eritumise korral köhapärssijaid kasutatada! Köha pärssivaid ravimeid kasutatakse ainult lühiajaliselt kuiva ärritava kauakestva köha puhul.
Köha puhul on soovitav rohkelt juua, see soodustab röga tekkimist (võib kasutada ravimtaimeteesid) ning toaõhu niisutamine võib olla leevendavaks vahendiks.

Arsti poole pöörduge juhul, kui

• kaasneb hingamistakistus ja õhupuudustunne,
• köha tekib väga järsku või sissehingamine on takistatud ja heliline (võimalik võõrkeha sissehingamine),
• köhaga kaasenvad teised vaevused (palavik, valu rinnus, kõhuvalu),
• köha on haukuv,
• röga on ebameeldiva lõhnaga, mädane, 
• esineb veriköha,
• köha alla kolmekuusel imikul,
• köha on pikaaegne,
• pikaaegse köhaga kaasneb kaalulangus.

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?