Haigused ja seisundid

Kilpnäärme põletik

ka türeoidiit
Äge kilpnäärmepõletik;
de Quervaini türeoidiit;
Hashimoto türeoidiit
Thyreoiditis (ld.k)
Thyroiditis (ingl.k)

Selgitus
Kilpnäärmepõletikud on haiguste rühm, kus eristatakse ägedat, alaägedat ja kroonilist kilpnäärmepõletikku.

Ülevaade
Kuna kõikidel türeoidiitidel on erinevad põhjused, ei toimu tavaliselt ägeda põletiku üleminekut alaägedaks ning alaägeda türeoidiidi muutumist krooniliseks.
Naistel esineb kilpnäärme põletikku tunduvalt sagedamini kui meestel, haigestutakse peamiselt 30-50 aasta vanuses.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Kilpnääre on sisesekretsiooninääre, mis paikneb kaelal. Kilpnäärme ülesandeks on toota kilpnäärmehormoone - türoksiini ning trijoodtüroniini.
Kilpnäärmepõletikku võivad tekitada bakterid, viirused ning organismis moodustuvad kilpnääret ründavad autoantikehad ehk vastuained. Kõige sagedamini esineb krooniline autoimmuunne türeoidiit.

Äge kilpnäärmepõletik on harvaesinev haigus. Sellele võib eelneda ülemiste hingamisteede põletik. Äge kilpnäärmepõletik võib kaasneda kaela piirkonna vigastusega, harva kilpnäärme punktsiooniga biopsia võtmiseks. Ägedat türeoidiiti võivad põhjustada bakterid, seened või parasiidid.

Alaäge kilpnäärmepõletik (de Quervaini türeoidiit) tekib sageli peale ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni põdemist. Kilpnäärmes võivad põletikku tekitada mumpsi-, gripi-, adenoviirus. Sagedamini esineb keskealistel naistel. 

Krooniline autoimmuune türeoidiit (Hashimoto türeoidiit) on autoimmuune haigus, mis on tingitud sellest, et immuunsüsteem käsitleb kilpnääret kui kehavõõrast kude ning ründab teda autoantikehade kaudu. Haiguse tekkes on oluline osa geneetilisel  ehk pärilikul eelsoodumusel. Võib avalduda igas vanuses, kuid sagedamini esineb keskealiste naiste hulgas.

Sümptomid ehk avaldumine

Ägeda türeoidiidi puhul esineb tugev valu kaela eesosas, mis kiirgub kõrvadesse. Palavik võib tõusta 38-39ºC, esineda võib ka neelamise valulikkus ning naha punetus kaelal kilpnäärme kohal. Enamasti häireid kilpnäärme talitluses (hormoonide tootmises) ei ole.

Alaägedale türeoidiile on iseloomulik järsk algus kõrge palaviku, kõrvadesse kiirguva valu ning valuliku sõlmega kilpnäärmes. Esinevad ka üldised viirushaiguse sümptoomid - nõrkus, lihasvalud. Umbes pooltel juhtudel võivad haiguse esimesel nädalal esineda kilpnäärme ületalitluse nähud, mis on tingitud hormoonide vabanemisest viirusest kahjustatud kilpnäärmest. Haigus kestab 1-6 kuud ning lõpeb kilpnäärme normaalse talitluse taastumisega.

Krooniline autoimmuune türeoidiit - olenevalt kilpnäärme suurusest eristatakse kahte haigusvormi: esimesel juhul kilpnääret kaelal katsudes tunda ei ole, autoimmuunse protsessi tagajärjel on kilpnääre muutunud väiksemaks; teisel juhul on tegemist kilpnäärme kompenseeritud suurenemisega. Haiguse kulg võib olla stabiilne, progresseeruv (viib kilpnäärme alatalitluse tekkele) või ägenemistega.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vereanalüüsist  määratakse põletikunäitajad ning  kilpnäärme hormoonide tase. Autoimmuunse türeoidiidi kahtlusel uuritakse veres ka kilpnäärmekoe vastaseid autoantikehi.
Kilpnäärme ehituse muutuste kohta annab informatsiooni uurimine radiojoodi ja ultraheliga.
Vajadusel võetakse kilpnäärmest proovitükk ehk biopsia.

Ravivõimalused

Ägeda põletiku puhul tuleb hoida kael soojas. Tablettravist kasutatakse antibiootikume ning. Kui kilpnäärmesse kujuneb mädakolle ehk abstsess, siis on vajalik selle avamine.

Alaäge põletik – kasutatakse põletikuvastaseid aineid (ibuprofeen), glükokortikoidhormoone (prednisoloon), kilpnäärmehormoone sisaldavaid preparaate. Haigus paraneb sageli ka iseeneslikult!

Krooniline autoimmuune põletik - kilpnäärme alatalitluse tekkimisel ravi kilpnäärme hormoonidega. Sõlmede tekkimisel kilpnäärmesse manustatakse glükokortikoidhormoone (prednisoloon).

Prognoos

Alaäge türeoidiit paraneb sageli iseeneslikult, tõsiseid tüsistusi tavaliselt ei esine.
Krooniline autoimmunne türeoidiit on tavaliselt aeglaselt süvenev; lõpuks kujuneb välja kilpnäärme alatalitlus, mida saab väga edukalt korrigeerida kilpnnäärmehormoonide asendusraviga (levotüroksiin).

Ennetamine

Kuna alaägedat kilpnäärmepõletikku põhjustavad sageli viirusinfektsioonid, siis on üheks ennetamise võimaluseks vaktsineerimine viiruste (leetrid, mumps, punetised, gripp) vastu.
teisi kilpnäärme põletikke ennetada ei saa.

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?