Haigused ja seisundid

Kiiritushaigus, krooniline

Radiation injuries (ingl. k.)

Selgitus
Ioniseeriv kiirgus
(alfa-, beeta-, gammakiirgus, röntgenkiirgus, neutronid, prootonid) võib kahjustada kudesid otseselt või põhjustada hilisemaid reaktsioone aja möödudes.

Ülevaade
Suured kiiritusdoosid põhjustavad  tervisehäireid päevade jooksul.
Väikestest kiirgusdoosidest tingitud muutused geenides (DNAs) võivad aastate möödudes avalduda krooniliste haiguste või kasvajate näol, põhjustada geneetilisi defekte järeltulijatel.
Kiirituskahjustuste raskus sõltub kiiritusdoosist ja kiirgusega kokkupuuteajast.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Mida rohkem kiiritust inimene saab, seda rohkem tekib rakukahjustusi. Kui rakukahjustused ei parane, siis rakk hävib.
Näiteks vähkkasvaja korral kasutatava kiiritusravi korral rakendatakse tavaliselt korduvalt kindlaid kiiritusdoose kindlatele kehapiirkondadele. Eesmärgiks on pidurdada kasvajarakkude paljunemist ja hävitada neid. Puuduseks on aga see, et sellega ei saa pidurdada ainult vähirakkude paljunemist, vaid kahjustada saavad ka normaalsed keharakud.
Paikse ravi kõrvalnähud on peaaegu eranditult paiksed. Nt. neerude kiiritamisel häirub tavaliselt neerude funktsioon, mis väljendub umbes 6 kuu või aasta möödudes. Võib tekkida kiiritusjärgne neerufibroos ehk sidekoestumine. Kuna sidekoerakud ei suuda täita neerukoe rakkude ülesannet, siis võib tekkida neerupuudulikkus.

Sümptomid ehk avaldumine

• Kiirituspneumoniit ehk -hingamisteedepõletik — ilmneb 2-6 kuu möödudes kopsude kiiritamisest. Sümptomiteks on kuiv ärritusköha ja palavik. Võib tekkida kopsukoe sidekoestumine.
• Rindkere kiirituse järgselt võib tekkida perikardiit ehk südamepauna- ja müokardiit ehk südamelihase põletik.
• Veremuutused — vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustusest tingituna, mistõttu järjest vähem toodetakse vererakke:
- leukotsüüte, mis peaksid võitlema organismile võõraste ainete vastu,
- trombotsüüte, mis vastutavad vere hüübimise eest,
- erütrotsüüte, mis peaksid organismi hapnikuga varustama.
• Nahareaktsioonid — on punetus ja nahapõletik, mis tekivad tavaliselt juba ravi ajal. Hiljem tekib naharakkude kõhetumine, haavandumine, tihkenemine, võivad tekkida pigmendilaigud. Lõpuks võib areneda nahavähk. Naharakkude paljunemise aeglustumise tõttu on äärmiselt aeglane haavade paranemine. Langeda võib ka higinäärmete talitlus.
• Suukuivus — süljenäärmete kiirituse tulemusena.
• Konjunktiviit ehk silma sidekestapõletik — silma piirkonda tehtud kiiritusest.
• Kae — on silmaläätse läbinud kiiritusravi hilistüsistuseks
• Juuste ja karvade väljalangemine kiiritatud piirkonnalt 3-6 nädala jooksul. Tavaliselt kasvavad need uuesti, kuid võivad olla teist värvi või lokkis.
• Limaskesta ärritus tuleb vastavalt kiiritatud kohale esile stomatiidina ehk suulimaskesta põletik, ösofagiidina ehk söögitoru põletikuna, sooleärritusena või kõhulahtisusena.
• Ulatuslikule kõhuõõne organite kiiritusele võib järgneda sooleseina haavandumine, sidekoestumine või  mulgustumine.
• Kusepõie ärritus — väljendub tihenenud urineerimisvajadusena ja vahel valuna.
• Võib tekkida kiiritusjärgne neerufibroos ehk sidekoestumine. Kuna sidekoerakud ei suuda täita neerukoe rakkude ülesannet, siis võib tekkida neerupuudulikkus.
• Pikaajaline või korduvad väikesed kiiritusdoosid võivad põhjustada amenorröad ehk menstruatsioonide lakkamist, libiido ehk sugutungi langust naistel, viljatuse probleeme.
• Korduvad kiiritusdoosid lihastele võivad põhjustada lihasvalu, lihaste funktsiooni häirumist, kõhetumist. Kasvajalisi muutusi tekib lihastes kiirituse järgselt harva.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vastavalt sümptomitele otsustatakse ka uuringute vajaduse üle.

Ravivõimalused

Mingit kindlat ühest ravi kiirituskahjustuse korral ei ole. Ravitakse kiirituskahjustusest tingitud nähtusid. Kõhulahtisusest ja oksendamisest tingitud vedelikukadu tuleb asendada vajaliku vedelikuhulgaga, st juua palju vedelikku, vajadusel tilgutatakse veeni.
Bakterite poolt põhjustatud nakkuste korral kasutatakse antibiootikume. Suu või söögitoru ärrituse korral on raviks sukralfaati, paikseid seeneravimeid ja vajaduse korral enne sööki valu leevendamiseks lidokaiinigeel. Kuumi, vürtsitatud ja limaskesti mehhaaniliselt ärritavaid toitusid tuleb vältida.
Köha korral kasutatakse köharavimeid, vahel kodeiinitablette.
Sülenäärmete töö häirumisel on kasutusel tehissülg. Oluline on ka väga põhjalik hammaste eest hoolitsemine.
Kae korral tehakse operatsioon. Silmapõletiku korral kasutatakse silmatilku.
Vahel võivad vereloomeelundite kahjustuse tõttu vajalikuks osutuda vereülekanded, leukotsüütide kasvufaktorid, luuüdisiirdamine.

Prognoos

Prognoos sõltub kahjustuse ulatusest ning piirkonnast. Hilised kiirituskahjustused ei ole tavaliselt otseselt surma põhjustavad. Küll aga võib püsivate kahjustuste tõttu olla raviga leevendatavaid terviseprobleeme kogu hilisema elu jooksul.

Ennetamine

Soovitav on vältida kokkupuudet liigset kokkupuudet kiirgusega.
Kiirgusi, välja arvatud soojus- ja valguskiirgust inimese meeleorganid ei taju. Meeleorganid ei suuda eristada looduslikku kiirgushulka umbes 2000 korda tugevamast surmavast kiirgushulgast, mistõttu on oluline kiirguse ja sellega seotud riskide teadvustamine.

Kasutatud kirjandus
Medicina, “Üldarsti käsiraamat”, 1999
The Merck Manual, 1999
 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?