Haigused ja seisundid

Kiiritushaigus, äge

ka kiiritustõbi
Radiation injuries, radiation sickness (ingl. k.)

Selgitus
Kõrged kiiritusdoosid põhjustavad rakkude paljunemise aeglustumist, aga ka nende hävimist. Kiiritustõbi on suure radioaktiivse kiirgusannuse (üle 1 Gy) tekitatud haigusseisund, mis on seotud surmaohuga. Kui inimene saab lühikese aja jooksul väga suure kiiritusdoosi (üle 3-5 siiverti, st enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala (või lühema aja) jooksul surra nn. kiiritustõppe.

Ülevaade
Ioniseeriv kiirgus (alfa-, beeta-, gammakiirgus, röntgenkiirgus, neutronid, prootonid) võib kahjustada kudesid otseselt või põhjustada hilisemaid reaktsioone. Suured kiiritusdoosid põhjustavad  tervisehäireid päevade jooksul. Väikestest kiirgusdoosidest tingitud muutused geenides (DNAs) võivad aastate möödudes avalduda krooniliste haiguste või kasvajate näol, põhjustada geneetilisi defekte järeltulijatel.
Kiirituskahjustuste raskus sõltub kiiritusdoosist ja kiirgusega kokkupuuteajast .

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Kui inimene saab lühikese aja jooksul väga suure kiiritusdoosi (üle 3-5 siiverit, st enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk organismi kaitsejõudude) kahjustus.
Suured doosid kahjustavad eluohtlikult ka seedeelundeid ja aju.
Nii suuri doose saadi näiteks Hiroshima ja Nagasaki pommituste ajal ning Tšerobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses.
Mida suurema võimsusega on tuumaplahvatus, seda rohkem on termilisi ja mehaanilisi vigastusi ning vähem isoleeritud kiirituskahjustusi, ja vastupidi: mida väiksem on tuumalaeng, seda suurem on kiirituskahjustuste osakaal.

Sümptomid ehk avaldumine

• Nahakahjustused (punetusest põletusteni) — radioaktiivsed põletused tekivad naha (riiete) saastumisel radioaktiivsete ainetega või massiivsel paiksel kiiritusel
• Limaskestade haavandid, -veritsused (suu-, nina-, seedetrakti limaskest)
• Juuste/karvade väljalangemine
• Ajukahjustus tekib kogu kehale mõjuva erakordselt suure (üle 30 Gy) kiiritusdoosi korral ning lõppeb alati surmaga. Algul tekib iiveldus ja oksendamine, siis uimasus, masendus, apaatia ehk ükskõiksus — võimalik, et tingitud põletikukolletest ajus või kiiritusest tingitud kahjulike ühendite tekkest, hiljem kätevärin, krambid, ataksia ehk liigutuste kooskõlastuse- ja tasakaalu säilitamise häire ning lõpuks mõne tunni kuni mõne päeva jooksul inimene sureb.
• Seedetrakti kahjustus tekib kogu kehale mõjuva kiirgusdoosi korral umbes 4 Gy. Kudede kärbumise ning seedetrakti  limaskesta õhenemise tõttu tekib iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, mis põhjustab suure hulga vedelikukao organismist. Tekivad seedetrakti haavandid, mis võivad ka veritseda. Kärbunud sooleseina tõttu pääsevad soole normaalse mikrofloora bakterid verre levides laiali kogu organismis. Sooleseina rakud taastuvad osaliselt 4-6 päeva jooksul. Kui õnnestub selle aja jooksul taastada kaotatud vedelikuhulk ning laialilevinud bakterite poolt põhjustatud põletike ravi antibiootikumidega, siis võib inimene ellu jääda.

Kuna tugevalt kahjustub ka vereloomesüsteem (uute vererakkude teke ehk vereloome toimub suurel määral luuüdis, kus toodetakse ka viiruse/bakteri vastu võitlemiseks vajalikke rakke) inimene tavaliselt siiski sureb.
• Vereloomesüsteemi kahjustus tekib kogu keha kiiritusdoosi korral 2-10 Gy ning põhjustab anoreksiat ehk isutust, apaatiat ehk ükskõiksust, iiveldust, oksendust. Need sümptomid kestavad maksimaalselt 6-12 tundi möödudes hiljemalt 24-36 tunni jooksul. Sel perioodil on suhteliselt hea enesetunne, kuid siis hakkab tekkima lümfisõlmede, põrna ja luuüdi rakkude taandarenemine, mistõttu järjest vähem toodetakse vererakke:
- leukotsüüte, mis peaksid võitlema organismile võõraste ainete vastu,
- trombotsüüte, mis vastutavad vere hüübimise eest,
- erütrotsüüte, mis peaksid organismi hapnikuga varustama.
Vastuvõtlikkus nakkustele/infektsioonidele on väga suur. Igati soodsad tingimused bakterite tungimiseks organismi loovad ka naha- ja nahaaluskoe kahjustused, soolekahjustused.
• Äge kiiritusest tingitud iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, isutus, peavalu, nõrkus, tahhükardia ehk südamekloppimine — erineva raskusastmega. Need nähud mööduvad tavaliselt mõne tunni või päeva jooksul.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Oluline on välja selgitada, millised kaebused ning pindmised kahjustused inimesel täpselt esinevad. Vastavalt sümptomitele otsustatakse ka uuringute vajaduse üle.
Kiirgusdoosi on võimalik määrata dosimeetriga.

Ravivõimalused

Mingit kindlat ühest ravi kiirituskahjustuse korral ei ole. Ravitakse kiirituskahjustusest tingitud nähtusid. Kõhulahtisusest ja oksendamisest tingitud vedelikukadu tuleb asendada vajaliku vedelikuhulgaga, st juua palju vedelikku, vajadusel tilgutatakse veeni. Bakterite poolt põhjustatud nakkuste korral kasutatakse antibiootikume.

Prognoos

Ägeda kiirituskahjustuse korral võib prognoos olla äärmiselt tõsine, see võib lõppeda ka surmaga. Prognoos sõltub kahjustunud elunditest ja kahjustuse ulatusest.

Ennetamine

Soovitav on vältida kokkupuudet teadaolevalt liigse kiirgusega.
Kiirgusi, välja arvatud soojus- ja valguskiirgust inimese meeleorganid ei taju. Meeleorganid ei suuda eristada looduslikku kiirgushulka umbes 2000 korda tugevamast surmavast kiirgushulgast, mistõttu on oluline kiirguse ja sellega seotud riskide teadvustamine.

Kasutatud kirjandus
Medicina, “Üldarsti käsiraamat”, 1999
The Merck Manual, 1999