Haigused ja seisundid

Kerge peatrauma

ka peapõrutus;
ajupõrutus
Commotio cerebri, contusio cerebri (lad.k)
Head contusion, brain contusion, concussion (ingl.k)

Selgitus
Kerge peatrauma korral on tegemist pea (kolju, aju) vigastustega, mis tekivad löögist vastu pead, pea põrkumisest vastu objekti või kiirendus-pidurdus liikumisest ilma otsese peatraumata.

Ülevaade
Peatrauma esinemissagedus on 260-450/100 000 inimese kohta aastas, millest 70% moodustavad mehed. Peatraumad on sagedased ka lastel. Suurem osa traumasid tekib suhteliselt väikese jõu mõjul  komistamisel, madalalt kukkudes, teistega kokkupõrkamisel.
Ägedaid koljusiseseid tüsistusi (verejooksud, verevalumid jm) tekib 1-3% kerge peatraumaga inimestest.
Peatraumasid jaotatakse:
• Pea põrutus  ei esine teadvusekaotust, inimene käitub aktiivselt, muid häireid ei esine;
• Peaaju vapustus  kerge aju kinnine vigastus teadvusekaoga mitte üle 20-30 minuti või ka ilma, võib esineda mäluhäireid, peavalu, nõrkust, unisust, uimasust, pearinglust, unehäireid, ülitundlikkust jm
• Peaaju põrutus  teadvusekadu üle 30 minuti, esinevad teadvusehäired, lisaks võimalikud muud häired
• Peaaju kompressioon  verevalumid, koljuluude murrud, ajuturse jm

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Trauma tekib löögist vastu pead, pea põrkumisest vastu objekti või kiirendus-pidurdus liikumisest ilma otsese peatraumata. Ajukoe kahjustus võib tekkida ka kerge peatrauma tagajärjel.
Traumaatiline ajukahjustus ilmneb neuroloogiliste, tunnetuslike või emotsionaalsete häiretena. Iga peatraumaga kaasub teatud risk tüsistuste ja ajukahjustuse tekkeks.

Sümptomid ehk avaldumine

Kerge peatrauma korral võib esineda lühiajalist teadvusekaotust.
Ajuvapustuse järgselt võib esineda peavalu, uimasust, nägemishäireid (virvendust), haistmishäireid, kõrvakohinat, tasakaaluhäireid, valguse ja hääle suhtes ülitundlikkust, depressiooni, kontsentreerumisraskusi, unehäireid, libiidohäireid jm.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Oluline on välja selgitada (võimaluse korral) trauma tekkemehhanism ja aeg, kas esineb/esines teadvusekaotust, oksendamist, peavalu, mäluhäireid, krampe jms, kas inimene oli eelnevalt tarbinud alkoholi või ravimeid/milliseid ravimeid.
Kontrollida tuleb pupillide suurust, reaktsiooni valgusele, erinevust pupillide vahel.
Üle tuleks vaadata kolju ning selgroo väliselt nähtavad vigastused.
Vajadusel thakse röntgenülesvõte või kompuutertomograafiline uuring .

Ravivõimalused

Oluline on traumajärgselt inimese jälgimine veendumaks, et süütuna tunduvad sümptomid  lühiajaline teadvusetus, unisus, kahvatus, amneesia  ei varja verejooksu.
Pea trauma järgselt on soovitav mõnda aega pikali olla (sõltuvalt trauma raskusest).

Prognoos

Kergemad põrutused paranevad normaalselt ning inimene saab jätkata endist eluviisi.
Aasta jooksul tekkiva epilepsia võimalus on alla 5%. See tõuseb aga 30%-ni juhul kui on tegemist ajusisese verevalumiga.

Ennetamine

Igasuguste traumade ära hoidmiseks on soovitav olla ettevaatlik, vältida liigset vigastuste tekitamise riski, mitte tarbida alkoholi ning narkootikume.

Kasutatud kirjandus
Medicina, “Üldarsti käsiraamat”, 1999

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?